Välissaatkonnad vuntsivad esindushooneid

Üleeile kirjutasid välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja Taani suursaadik Svend Roed Nielsen alla lepingule, millega Taani ostis Eestilt Tallinnas Wismari tänav 5 krundi oma saatkonnale hoone ja suursaatiku residentsi ehitamiseks.

«Kõik välissaatkonnad, kes taotlesid endisi hooneid tagasi, on need tänaseks ka saanud,» ütles välisministeeriumi asekantsler Mati Vaarmann. See, et praegu minnakse enda omanduses olevatele pindadele, on Vaarmanni sõnul normaalne.

«Sellel kuul avavad oma uue hoone Tallinnas Hiina ja Soome saatkond,» lisas Vaarmann. Hiina saatkond asub Kadrioru kohviku kõrval, Soome oma Kohtu tänaval.

Venemaa saatkond on remontimas hooneid, mille tagastamise üle käivad veel läbirääkimised. Saksamaa saatkonnale on tagastatud krunt Toomkooli tänaval Pratsusmaa saatkonnahoone vastas, kuid hoonestusteemat sakslased kommenteerida ei soovinud.

Suurem kolimine saatkondades algab järgmise aasta jooksul, mil valmivad ehitusjärgus olevad hooned. Saatkondadele ennistatud majad on enamaltjaolt sajanditevanused ning vajavad suuri investeeringuid.

Eesti Vabariigi taasloomise järel avatud välisriikide saatkonnad asusid ajutistes ruumides, mis ei vastanud rahvusvahelistele nõuetele.

«Rahvusvaheliste tavadega ei käi kokku, et välissaatkond jagab ruume kohaliku välisministeeriumi või mõne muu asutusega,» ütles Mati Vaarmann. Nii Saksa kui Taani saatkond asuvad Eesti välisministeeriumiga ühes majas.

Ruumide leidmiseks korraldavad välissaatkonnad peamiselt ise konkursse või kasutavad kohalike kinnisvarafirmade teenuseid. Saatkonnahooneid otsivad välisriikide esindused on siinsete kinnisvarafirmade ühed soovitumad kliendid.

Välisministeeriumi pressiesindaja Jüri Arusoo sõnul on rahvusvaheliste nõuete kohane, et välissaatkonnad tellivad projekteerijad ja ehitusfirma oma kodumaalt.

Soome saatkonna maja ehitab Soome ehitusfirma Lemminkäinen. Hiina saatkonda ehitavad aga Hiina töölised, lausus Hiina saatkonna esimene sekretär He Guoan.

Välissaatkondade finantsprobleemid on iga maa välisministeeriumi lahendada ning Eesti välisministeerium ei olnud nõus neid kommenteerima.