Esimese Balti riigina sai rahvusvahelise krediidireitingu septembri algul Leedu ning see on Ba2.
«Leeduga võrreldes on Eestil tunduvalt paremad positsioonid. Kui Leedu võtab laene põhiliselt eelarvedefitsiidi finantseerimiseks, siis Eesti ainult investeerimiseks,» lausus rahandusministeeriumi välislaenude ja välisabi osakonna juhataja Agate Dalton.
Riigireiting on oluline, kuna sellest lähtudes määravad välisinvestorid ja pangad marginaali, lisas Dalton. Praegu on igasuguste laenude puhul marginaali suurus läbirääkimiste objekt, riigireitingu olemasolul jääks see etapp ära.
Riigireitingu tellimishind on konkreetsete läbirääkimiste küsimus ning võib ulatuda kuni kahe miljoni kroonini.
Daltoni sõnul on Eestil läbirääkimisteks hea lähtepositsioon, kuna mitmed agentuurid on meile ise vastavat teenust pakkunud.
Reitingu olemasolul tuleb tasuda iga-aastane maks, mis sõltub ka reitingust, lisas ta.
Rahvusvaheline krediidireiting näitab riigi usaldusväärsust ja laenude tagasimaksmise võimalusi ning võimaldab ettevõtetel saada pankadega samaväärne reiting.