Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohalikud töösturid surusid oma tahtmise läbi

    Kadrioru staadionil toimub Eesti ja Saksa sõpruskohtumine jalgpallis. Käib mängu viimane minut, publiku meelehärmiks on kodumeeskond mõne värava suuruses kaotusseisus. Järsku juhtub midagi ootamatut. Eestlasest väljakukohtunik peatab mängu ja teatab sakslastele ning publikule, et meil Eestis on mänguaja pikkuseks 90 minuti asemel 180 minutit. Sellesisulise otsuse tegi Eesti jalgpalliliit mängu ajal.
    Õnneks pole jalgpallis midagi sellist juhtunud, kuid Eesti erastamispoliitikas kahjuks küll. Eelmisel nädalal otsustas erastamisagentuuri nõukogu tulla vastu Eesti tööstuse ja tööandjate keskliidu ettepanekule ning lahutas järelmaksuga erastatud ettevõtete järelemaksu tasumisel EVPdes ja rahas tasumise graafikud.
    Äripäeva arvates tegutses erastamisagentuuri nõukogu valesti, sest kui on pandud paika kindlad reeglid, siis tuleb nende reeglite järgi ka lõpuni mängida.
    Erastamistingimusi on poliitikud samade meeste soovil muutnud juba varem. Eelmisel aastal tuli erastamisagentuuri nõukogu valitsuse survel töösturite hädakisale vastu ja otsustas alandada järelmaksu intressi ning laiendada nende erastatud ettevõtete nimekirja, mille eest tasumisel sai kasutada EVPsid.
    Järgides sellist järeleandmiste kehtestamise loogikat, võib lõpuks jõuda välja absurdini. Näiteks otsustab valitsus ühel heal päeval pensionäride ja paljulapseliste perede raske olukorra leevendamiseks kehtestada korra, mis võimaldab poest ostetava kauba eest tasumisel poole summa ulatuses kasutada EVPsid.
    Samuti võib jätkata ka kohalikele töösturitele soodustuste tegemist. Kodumaised erastajad vabastatakse järelmaksu tasumisest, investeeringute suurendamise eesmärgil garanteerib riik kohalike tööstusettevõtete laene jne.
    Riik võiks mõelda ka kodumaise ettevõtluse toetuse fondi loomisele. Fondi algkapitaliks sobib näiteks Loksa laevaremonditehase erastanud Taani firma poolt Eesti riigile hiljuti kingitud 11,2 miljonit krooni.
    Kui aga eespool nimetatud abinõud ei aita ning mõnedel töösturitel on ikka veel raske, siis peaks riik asutama ühe suure kontserni, kuhu hakkavad kuuluma kõik eestlaste erastatud ettevõtted.
    Kontserni liikmed, kes suudavad töötada kasumiga, peavad hakkama oma kasumi arvel toetama kahjumis olevaid kontserni liikmeid. Kusjuures kontserni haldajaks saab uus loodav ministeerium -- võrdsuse ministeerium. Virisemine lõpeb, kõik töösturid teenivad nappi aga garanteeritud kasumit ning on rõõmsad.
    Äripäev on kindel, et eelmisel nädalal erastamisagentuuri nõukogus langetatud otsuse tulemusena kohalike töösturite hädakisa ei vähene, vaid hoopis suureneb. Lähiajal tullakse välja uute ettepanekutega. Kuna valitsusel puudub immuunsus virisevate töösturite lobby vastu, siis võib kohalikke tööstureid saata edu. Kuid isegi erastamistingimuste muutmine ei aita halva omaniku käes olevat ettevõtet haljale oksale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.