Kohalikud töösturid surusid oma tahtmise läbi

Artikkel

- Uudised
- 15. september 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohalikud töösturid surusid oma tahtmise läbi
Kadrioru staadionil toimub Eesti ja Saksa sõpruskohtumine jalgpallis. Käib mängu viimane minut, publiku meelehärmiks on kodumeeskond mõne värava suuruses kaotusseisus. Järsku juhtub midagi ootamatut. Eestlasest väljakukohtunik peatab mängu ja teatab sakslastele ning publikule, et meil Eestis on mänguaja pikkuseks 90 minuti asemel 180 minutit. Sellesisulise otsuse tegi Eesti jalgpalliliit mängu ajal.
Õnneks pole jalgpallis midagi sellist juhtunud, kuid Eesti erastamispoliitikas kahjuks küll. Eelmisel nädalal otsustas erastamisagentuuri nõukogu tulla vastu Eesti tööstuse ja tööandjate keskliidu ettepanekule ning lahutas järelmaksuga erastatud ettevõtete järelemaksu tasumisel EVPdes ja rahas tasumise graafikud.
Äripäeva arvates tegutses erastamisagentuuri nõukogu valesti, sest kui on pandud paika kindlad reeglid, siis tuleb nende reeglite järgi ka lõpuni mängida.
Erastamistingimusi on poliitikud samade meeste soovil muutnud juba varem. Eelmisel aastal tuli erastamisagentuuri nõukogu valitsuse survel töösturite hädakisale vastu ja otsustas alandada järelmaksu intressi ning laiendada nende erastatud ettevõtete nimekirja, mille eest tasumisel sai kasutada EVPsid.
Järgides sellist järeleandmiste kehtestamise loogikat, võib lõpuks jõuda välja absurdini. Näiteks otsustab valitsus ühel heal päeval pensionäride ja paljulapseliste perede raske olukorra leevendamiseks kehtestada korra, mis võimaldab poest ostetava kauba eest tasumisel poole summa ulatuses kasutada EVPsid.
Samuti võib jätkata ka kohalikele töösturitele soodustuste tegemist. Kodumaised erastajad vabastatakse järelmaksu tasumisest, investeeringute suurendamise eesmärgil garanteerib riik kohalike tööstusettevõtete laene jne.
Riik võiks mõelda ka kodumaise ettevõtluse toetuse fondi loomisele. Fondi algkapitaliks sobib näiteks Loksa laevaremonditehase erastanud Taani firma poolt Eesti riigile hiljuti kingitud 11,2 miljonit krooni.
Kui aga eespool nimetatud abinõud ei aita ning mõnedel töösturitel on ikka veel raske, siis peaks riik asutama ühe suure kontserni, kuhu hakkavad kuuluma kõik eestlaste erastatud ettevõtted.
Kontserni liikmed, kes suudavad töötada kasumiga, peavad hakkama oma kasumi arvel toetama kahjumis olevaid kontserni liikmeid. Kusjuures kontserni haldajaks saab uus loodav ministeerium -- võrdsuse ministeerium. Virisemine lõpeb, kõik töösturid teenivad nappi aga garanteeritud kasumit ning on rõõmsad.
Äripäev on kindel, et eelmisel nädalal erastamisagentuuri nõukogus langetatud otsuse tulemusena kohalike töösturite hädakisa ei vähene, vaid hoopis suureneb. Lähiajal tullakse välja uute ettepanekutega. Kuna valitsusel puudub immuunsus virisevate töösturite lobby vastu, siis võib kohalikke tööstureid saata edu. Kuid isegi erastamistingimuste muutmine ei aita halva omaniku käes olevat ettevõtet haljale oksale.
Hetkel kuum