• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mootorsõidukite aktsiis seab müüjatele piiranguid

    Raudsepa sõnul on ettevõtjatel raskusi sportmootorrataste ja mootorsaanide müügiga, kuna nende aktsiisimaks impordi korral on sama suur kui kõigil teistel mootorsõidukitel. Ta tõi näite, et mootorsaane klassifitseeritakse piiril kui mootorsõidukeid, hiljem riik neid aga mootorsõidukina arvele ei võta, kuna autoregistrikeskus mootorsaane ei tunnista.
    Teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna nõunik Hellat Rumvolt leidis samuti, et pole põhjust, miks peaksid mootorsaanid olema aktsiisiga maksustatud. Soomes tema sõnul mootorsaane mootorsõidukiteks ei peeta, kuna nad pole ette nähtud teedel sõitmiseks.
    Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt ütles, et piiril maksustatakse kõik mootorsõidukid võrdsetel alustel. Tema sõnul ei tähenda mootorsõidukite maksustamine, et kõik sõiduvahendid tuleks pärast autoregistrisse kanda.
    Hunt ütles, et mootorsõidukite maksustamine on reguleeritud mootorsõidukite aktsiisi seadusega. Tulenevalt seadusest maksustatakse transpordivahendid selle järgi, kui suur on mootori võimsus. Mootori ühe kuupsentimeetri eest tuleb maksta aktsiisi üks kroon.
    Ülo Raudsepp teab, et mootorsõidukite aktsiisist laekuv raha läheb teede remondiks, kuid talle on arusaamatu, mis on näiteks mootorsaanidel pistmist maanteedega. Kui öeldakse, et mootorsaane pole Eesti seaduste kohaselt üldse olemas, siis tekib küsimus, miks nende pealt piiril aktsiisimaksu nõutakse, küsis Raudsepp.
    Raudsepp rääkis, et kuna riiklik autoregistrikeskus mootorsaane mootorsõidukina ei registreeri, takistab see nende müüki liisingu teel. Liisingufirma nõuab, et mootorsaan oleks kindlustatud, seda ei saa aga teha, kuna autoregister neid ei registreeri.
    Raudsepa sõnul on ASil Ramo olnud plaan hakata koostöös ASiga Ühisliising mootorsaane müüma, kuid seetõttu, et mootorsaane ei registreerita, on jäänud leping sõlmimata.
    Sellel aastal hakati Eestis väikeveesõidukina registreerima vesiskuutreid. Ülo Raudsepp näeb selle taga põhjust, et Tartus sai üks inimene skuutriga sõites surma. «Loodan, et mootorsaanide registreerimist ei pea nii kaua ootama,» lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.