Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lipponen hoiatab destabiilsuse eest
Paavo Lipponen esitas USA poliitikutele avaliku küsimuse -- kas nad ikka teavad, mida nad teevad? Ta leiab, et kui NATO laienemine «läheb valesti», siis on selle tagajärjeks Euroopa jagunemine kaheks uueks Venemaa ja lääne huvipiirkonnaks.
«Sellepärast küsingi ma ameeriklastelt, kas nad ikka tõesti teavad, mida nad teevad. Kas käesolev NATO laienemise plaan on piisavalt hästi läbi mõeldud? Mina igatahes ei saa aru selle tõelisest eesmärgist,» ütleb Soome peaminister Financial Timesile.
Neutraalsena püsivad Soome ja Rootsi on väga mures oma naabrite Eesti, Läti ja Leedu pärast, kes on avaldanud soovi saada nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeks. Venemaa on avalikult nende NATO liikmeks saamise vastu, mis tähendab, et lähitulevikus on nende liikmekssaamine välistatud.
Soome ja Rootsi kardavad otsust, mis võib destabiliseerida Läänemere piirkonda või siis provotseerida Venemaad ja ohustada Baltimaade iseseisvust.
«See on märksa kaalukam protsess, kui inimesed arvavad. Siin pole tegemist küsimusega, kas üks või teine riik ühineb NATOga, vaid julgeoleku A ja O-ga,» ütles Lipponen.
Soome peaminister ei pidanud heaks viimastel kuudel Euroopas tehtud ettepanekuid, mille kohaselt Balti riikide probleemi lahendab piirkondliku julgeolekusüsteemi loomine Helsingi ja Stockholmi egiidi all.
Lipponen kutsus ühtlasi teisi Euroopa Liidu liikmesriike üles mitte takistama Baltimaade ühinemist ELiga, millele Venemaa vastu ei ole. «Saksamaal jt riikides on palju neid, kes tahaksid Baltimaid käsitada ühtse rühmana ELi vastuvõtmisel. See pole aus ning tähendaks nende liikmeks saamise edasilükkamist vähemalt 10--15 aastat,» väitis Paavo Lipponen.