Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naivistlik rahavajadus

    Märgade puudega küttes ei saa korralikku sauna. Ahjualune on täis viginat ja sisinat ning kerisele vee läigatamisel kostab ainult tuim plärtsatus. Ei ole sellises saunas sooja ega leili.
    Hoolimata eestlaste seas laialt levinud saunateaduse tarkustest soovivad paljud vihelda eespool kirjeldatud leiges leilis. Leiges saunas vihtlemist võib allegooriana käsitleda paljude hulgas levivale tahtmisele piirata välisinvesteeringuid, kusjuures soovijate hulk üha kasvab.
    Ehkki viimasel ajal on seda üha harvemini kuulda, kehtib siiski ka täna tõdemus, et Eesti vajab hädasti välisinvesteeringuid ning tehes investeeringutele takistusi, liigume kasvuhoone tingimuste ehk teisisõnu sisisevate puudega köetava leige sauna poole.
    Võib välja tuua kaks peamist põhjust, miks on kodumaist kapitali soodustavate inimeste arv märgatavalt kasvanud. Esimene põhjus on kartus. On ju selge, et välisinvesteeringute tulles väheneb selle võrra ka kohaliku kapitali osakaal Eesti majandusruumis, kuid samas suureneb konkurents jne.
    Äärmiselt ohtlik on aga teine põhjus, millele õigustatult viitab ka Eesti Panga president Vahur Kraft. Eestil on esmane tarbimistase saavutatud, paljudel on põhjust rahuloluks, mis aga paraku kipub kujunema loorberitel puhkamiseks.
    Tõepoolest, oleme ees Lätist, Leedust, Ukrainast jne, ent nemad ei tohiks olla Eestile võrdlusobjektid. Vaadates Euroopasse, kuhu suure hooga peaksime kihutama, on näiteks lähinaaber Soome sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta meie omast kümme korda suurem.
    Kõigile arusaadavalt on sõnastatud Eesti arengu eesmärk -- inimeste heaolu kasv. See aga, et me ükskord saaks enda ostukorvi sama palju asju laadida nagu soomlased, eeldab mitte täna tüliõunaks olevat 1- või 3protsendilist, vaid 7--10protsendilist majanduskasvu. Ja selge on, et Eesti rahameeste kapitalist sellise kasvu finantseerimiseks jääb väheseks.
    Tagajärg, mille välismaine suurinvesteering tekitab, on kasulik suuremale osale eestimaalastest. Riik saab tulu välisfirma maksudest, inimestele luuakse uusi töökohti, suureneb konkurents ja ühtlasi kasvab kohalike firmade, muidugi nende, kes vastu peavad, konkurentsivõime. Lisaks levivad kuuldused Eestist kui ettevõtjasõbralikust riigist, kuhu tasub investeerida jne.
    Kindlasti ei nõustu Äripäev väitega, et välismaiste investeeringute siiameelitamine tähendab automaatselt kohaliku kapitali tõrjumist. Riskides saada paigutatud naivistide hulka, on Äripäev veendunud, et äritegemine peab toetuma ikkagi kõigile võrdsete võimaluste loomisele. Ja seda hoolimata kapitali päritolust.
    Täna on mõningaid tööstureid ja põllumehi esindanud välisinvesteeringute eest «kaitsjate» kitsasse kildkonda astunud/astumas huvitaval kombel ka pankurid (nende huvi seisneb tõenäoliselt selles, et ettevõtted jõuaksid laene tagasi maksta) ning mõned seni ägedalt vabaturumajandust propageerinud ning Eesti vähest majanduskasvu kritiseerinud vabamõtlejad. Ent selle asemel võiksid nad oma hääled rakendada Eesti arengu tegelike vaenlaste vastu: s.o ülepaisutatud avalik sektor ning lonkav ja lohisev maareform. Ning tulevikus võiks reformide üheks indikaatoriks võtta näitaja, kui palju on Eestis müüdud maad, ja seda nii kohalikule kui ka väliskapitalile.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.