Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vallavalitsuste uksed hakkavad varsti paukuma

    Vaevalt jõuab rahvas presidendivalimistest tõusnud stressist puhata ja viljakoristamisest ning kartulivõtust selga sirutada, kui tuleb hakata vallamajade uksi paugutama. Kuu aja pärast saabub hulgaliselt kirgi üles küttev kohalike omavalitsuste valimise aeg, mida mitmed parteid ja valimisliidud on hakanud valijatele halastamatult meelde tuletama juba praegu. Nii et leiba ja tsirkust jagub hääleõiguslikele kodanikele sel sügisel praktiliselt jõuluni välja.
    Äripäev ei soovi pärssida kohalikesse volikogudesse kandideerijate indu, kuid leiab, et praegune valimissüsteem ja omavalitsuste töökorraldus, mida demokraatia nime all serveeritakse, on meie riigi jaoks liiga kulukas. Selle asemel, et valida kohmakad vallavolikogud, kus pahatihti löövad laineid ja rikuvad kodurahu mõne kohaliku prominendi isiklikud ambitsioonid, võiks asjalood olla sootuks vastupidi. Näiteks nii, et rahvas valib maavolikogu, kes kinnitab maavanema ametisse valitsuse esitatud maavanemakandidaadi. Viimane omakorda nimetab valdadesse vallasekretärid, kes valla probleemide lahendamise eest hea seisavad. See on odavam ja efektiivsem variant.
    Esiteks saaks tublisti vähendada avaliku ehk riikliku sektori osakaalu ühiskonnas. Väiksemate ja suuremate ametnike ning riigimeeste hulk ületab kuuekümne tuhande piiri. Kulud nende ülalpidamiseks on aga nii kolossaalsed, et neid saab julgesti pidada üheks inflatsiooni tekitavaks põhielemendiks.
    Teiseks kaoks ära halenaljakad olukorrad, kus vallavalitsus on vallas suurim tööandja ja volikogusse kandideerivad riigiametnikud, kellel eetiliselt ei tohiks olla poliitikaga otseselt mingisugust pistmist. Või nn Ruhnu sündroom, kus vallavolikokku pääseb kolme-nelja häälega, sest valimisõiguslikke inimesi on ainult 43. Volikogu koosneb aga tervelt seitsmest liikmest.
    Kolmandaks jääks oma liistude juurde need sajad inimesed, kes kandideerivad vallavolikogudesse lihtsalt uudishimu, sõprade või niisama nalja pärast. Volikogude tase on mõnel pool nii madal, et pilli- ja pullimeestel pole mingi kunst nendesse pääseda.
    Ja viimaks hakatakse ometigi rohkem vaatama erakondade ja nende programmide poole, eemaldudes nii isikuvalimistest, mille naiivsed pooldajad loodavad, et tubli koolmeister või põllumees suudab üksi ära teha selle, millega riik aastaid saamatult rassib.
    Kohalikel volikogudel on praegu küllalt suur võim ja suured võimalused, aga loomulikult ka vastutus oma tegude eest. Paljud saadikukandidaadid ei anna endale aru, mida need tingimused kaasa toovad, ja nii juhtub, et omavalitsused võtavad ülemäära laene ja teevad läbimõtlematuid kulutusi, mis tulevikus valusasti tunda annavad. Loodetavasti arvestavad omavalitsustesse pürgijad asjaoluga, et nende poliitiline pilotaazh käib maksumaksja rahakotil ja riigil on võimalus pankroti poole purjetavale vallale koht kätte näidata, kuna 209 olemasoleva valla arvuline vähendamine on alati aktuaalne teema.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.