Tööstus hülgab kodunisu

Eelmisel neljapäeval tõdesid leivaliidu üldkoosolekust osavõtnud ettevõtted, et samal ajal kui vahendusfirmad toovad saksamaist kvaliteetset nisu Eesti leivatööstuste õuele koos kõigi maksudega 5,10 krooni kilo eest, siis üks siinseid suuremaid teraviljakombinaate AS Keila Terko pakub oma nisujahu hinnaga 5,45 krooni kilo.

Kimberi väitel on Eesti leivatööstustel kasulikum osta odavamat teraviljajahu ning seega on põhjust arvata, et ASil Keila Terko, kes on sõlminud talunikega lepinguid kuni 15 000 tonni toidunisu kokkuostmise kohta, võib see vili müümata jääda.

«Nad (Keila Terko) tahavad teha omavahelist ketti, kuhu oleks kaasatud nii tootjad, veskid kui tööstused,» lausus Kimber. «Pagarite lüli kukub sealt küljest küll ära.»

Kimber möönis, et juhul kui riik on huvitatud, et kohalikule tootjale teravili tulevikus kätte ei jääks, tuleb tal hakata turgu reguleerima.

Arnold Kimberi andmeil makstakse Euroopas põllumajandusele subsiidiume keskmiselt 47%, Soomes aga 68%. Toidunisu doteeritakse maailmas keskmiselt 57%.

ASi Keila Terko tegevdirektor ja juhatuse esimees Urmas Põld tunnistas, et nende firma nisujahu hinnad on küll kõrgemad, kuid samas annab neid suuremate koguste puhul alla kaubelda. «Kõik on läbiräägitav, jänni me oma hinnaga küll ei jää,» märkis ta.

Põllu sõnutsi on Keila Terkol võimalik hinda alla lasta juhul, kui õnnestub suurte tehastega sõlmida 100--200tonniseid jahulepinguid. Samuti käivitab AS Keila Terko lähipäevil uue pakkeliini, mis võimaldab kahekilostesse pakkidesse panna kuni 1000 tonni jahu kuus. Põllu sõnul näeb Keila teraviljakombinaat oma kaubale sobivat turgu ka piiri taga.

AS Keila Terko plaanib ettevõtte tänavuseks käibeks üle 100 miljoni krooni ehk poole rohkem mulluse 63 miljonilise käibega võrreldes. 1995. aastal lõpetas teraviljakombinaat ligi 7 miljoni kroonise kahjumiga, tänavu loodetakse jõuda miljoniga kasumisse.