Miljonid taas ümberjagamisele

Käbin selgitas, et on mitmeid suuri maju, mis on peaaegu sada protsenti võlgu ehitatud ja praegu need kingitakse teist korda ning sedapuhku maksumaksja arvel. «Kui olid võlad, tuleb seda tagastamisel arvestada,» märkis Käbin. Ta nõustus, et võlgade ümberarvestamine praegu kehtivasse rahasse pole kerge, ent mitte teostamatu.

Riigikogu majanduskomisjoni enamus on Käbini ettepanekut aktsepteerinud, mistõttu isamaalase Mart Laari sõnul on oodata parlamendis üht huvitavamat debatti. Otsus arvestada vara tagastamisel sellel 1940. a lasunud võlgu paneks Laari sõnul omandireformi seisma.

«Esimene küsimus on, et kuidas neid võlgu tänapäeva rahasse ümber konventeerida, ja teine lihtlabases õigluses, sest sellisel juhul tuleks riigil kompenseerida ka võimalik tulu, mis jäi omanikul saamata ja kahju, mis on pideva hooldamatusega tekitatud,» rääkis Laar.

Tema sõnul jäid opositsiooni esindajad majanduskomisjonis erapooletuks, kuna tegemist on valitsusliidu seesmise otsusega: «Ükskord ometi peaks riigikogus jõudma arutlus ka poliitilisele pinnale, kus küsitaks, millist vastutust kannab valitsuskoalitsioon selle eest, mis omandireformi ajal toimuma hakkab.»

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni sõnul on vaidlus teemal, kas varade tagastamisel neil lasunud võlgu arvestada või mitte, sama vana kui on omandireform.

«Kui täna (eile -- toim) Käbin tegi reformierakonna esindajana selle ettepaneku, olin ma siiralt üllatunud, sest Käbin koos Isamaaga kuulus sellesse koalitsiooni, kes viis ellu poliitikat, kus ei tunnistatud võlgu,» rääkis Tõnisson.

Ta lisas, et kui rääkida puhtast õiglusest, siis kahtlemata tuleks võlgu arvestada: «Nüüd olemegi jõudnud olukorda, et võlgu ostetud maja tagastatakse, aga see, kelle käest maja ostmiseks raha võeti, ei saa midagi tagasi.»

Tõnisson lisas, et 1996. aastal on seda probleemi üles tõsta hilja, ent kui riigikogu hakkab küsimust arutama, siis toetab ta härra Käbinit.