26. september 1996 kell 22:00

Venemaa koostab eelarvet

1330 miljardi Eesti krooni suuruse eelarve peamised tuluallikad on lisandväärtusmaks ning tolli- ja impordimaks. Tulude kasvuks on kavandatud 3,6%. Sellega seoses on kavas tõhustada alkoholimaksu. Tarbimise suurendamisega tahetakse saada eelarve tasakaalustamiseks lisaraha ligi 80 miljardit krooni. Maksude suurendamisega loodetakse juurde hankida 40 miljardit krooni.

Kuludest moodustavad lõviosa riigikaitsekulud, mille osakaal kõigist kuludest on peaaegu viiendik. Teise viiendiku hõlmavad piirkondlikud projektid, mis eelkõige näevad ette infrastruktuuri parandamist. Muu hulgas kuulub sinna Tshetsheenia sõja kompensatsioon, kuid mitte ülesehitustöö kulud, mida eelarves ei mainita.

Kolmas suur kuluartikkel on varasemate laenude kustutamine, milleks tänavu kulub eelarvest 10% ja tuleval aastal 15% ehk ligi 200 miljardit Eesti krooni.

Moskva majandusanalüüsiinstituudi teadur Sergei Tarakin väidab, et eelarves on kaks valdkonda, mille vähendamine maksab edaspidi valusalt kätte. «Paistab nii, et soodsalt alanud loodussäästlik aktiivsus saab tuleva aasta eelarves tõsise tagasilöögi, kuna ökoloogia osakaal kuludes väheneb 7 protsendilt 3,5 protsendile ja suur osa neist summadest läheb teedeehitusele,» ütleb ta. Ja lisab, et see on lühinägelik majanduspoliitika, kuna ökoloogias on Euroopa normide täitmine sama tähtis kui teedeehituses.

«Teine viitsütikuga pomm on sotsiaalhoolduses. Ehkki see valdkond saab rublaväljenduses protsendi võrra enam kui eelmise aasta kuludes, on elanikkonna ealine struktuur selline, et pensionäride ja haigete olukord halveneb veelgi. Paari aasta pärast kujuneb see Venemaale tõsiseks ühiskondlikuks probleemiks, kui sotsiaalsektoris totaalset kursimuutust ei toimu,» on doktor Tarakin armutu.

Põllumajanduses kärbitakse 1997. a tänavusi toetusi umbes poole võrra. Kõigi nende kärbetega võib küll saavutada nullmajanduskasvu, kuid suurem kasv eeldab hoopis radikaalsemaid kärpeid, arvab Andrei Illarionov samast instituudist.

Välismaistele investeerijatele teeb muret president Boriss Jeltsini tervis, kuna tema surm või töövõimetuks jäämine tähendaks kolme kuu pärast uusi presidendivalimisi. Analüütikud väidavad, et sel juhul langeb Venemaa aktsiate kurss umbes 20 protsenti.

Ennustatakse, et ebakindlal ajal ostavad välismaalased põhiliselt Gazpromi aktsiaid, kuna eeldatakse, et endine Gazpromi peadirektor, praegune peaminister Viktor Tshernomõrdin, kes Jeltsini töövõimetuse või surma korral asub täitma presidendi kohustusi, võib presidendivalimistel võita. KL

Hetkel kuum