Narova pankrotivara ostavad pankrotti ajajad

Nõmmemees rääkis, et Narova kuulutati Narva linnakohtus pankrotistunuks selle aasta 5. veebruaril. Pankrotiasja algatas firma juhtkond. Nüüd on suurem osa neist seotud pankrotivara osta sooviva aktsiaseltsiga Armkom.

ASi Firma Narova juhatuse esimes Valeri Mjatshin täpsustas, et ta ei ole firma Armkom aktsionär. «Firma omanik on üks Saksa firma,» märkis ta ning lisas, et kokkulepped tal Armkomiga muidugi on.

Nõmmemehe sõnade kohaselt on Firma Narova koguvõlg 65,3 miljonit krooni, sellest maksuametile on põhivõlg 18,8 miljonit ning viiviseid 19,9 miljonit krooni. Erastamisagentuurile võlgneb firma umbes 15 miljonit krooni. «Riik on Narova põhikreeditor,» kommenteeris Nõmmemees. Veel on mööblifirma võlgu 1,1 miljonit krooni endisele Virumaa Kommertspangale ning 3,4 miljonit krooni endisele Tööstuspangale. «Virumaa Kommertspanga laen on ainsana pandiga tagatud,» lisas Nõmmemees.

Ta ütles, et pankrotistunud tehase müügitehing sõlmitakse suure tõenäosusega lähiajal firmaga Armkom ning praegu otsib potentsiaalne ostja pangagarantiid. «Enne kui garantiid ei ole, ei toimu muidugi mingit müüki,» kinnitas Nõmmemees.

Küsimusele, miks müüakse suur mööblitehas inimestele, kes selle juba korra on pankrotini viinud, vastas Nõmmemees, et kuna peale Armkomi rohkem tahtajaid ei ole, pole pankrotihalduril muud võimalust.

Valentina Bezhekerskas Narva maksuametist ei soovinud kommenteerida Narova võlgnevuse suurust maksuametile. Ta märkis vaid, et firma maksuvõla põhiosa tekkis 1992. aastast.

Narova vara müügist firmale Armkom ning selle seotusest firma juhtkonnaga ei olnud Bezhekerskas midagi kuulnud.

Nõmmemees teatas, et varem 1500 inimesele tööd andnud ja umbes 300 miljoni kroonise käibepotentsiaaliga Narova vara müüakse tõenäoliselt hinnaga alla 10 miljoni krooni.

Firma Narova juhatuse esimees Valeri Mjatshin rääkis, et tema arvates oli Narova pankroti väljakuulutamine aasta alguses möödapääsmatu. Mjatshini sõnul ei saavutanud firma kokkuleppet maksuametiga peamiselt 1992. aastal tekkinud võla ajatamises. «Me tegime küll maksuametile sellise ettepaneku, kuid rahandusministri ja maksuameti direktori vahetumise tõttu meie ettepanekut lõpuks ei arutatudki,» rääkis Mjatshin.

Samuti ei saanud Narova omanikud pantida vara, et võtta investeeringuteks pangalaenu, kuna erastamislepingu kohaselt ei olnud neil kümne järelmaksu aasta jooksul selleks õigust, rääkis Mjatshin.

Praegu on Narova tootmisvahendid antud rendile mitmele firmale, kuna see on ainus võimalus, et vara laiali ei tassitaks ning töötajad minema ei läheks, rääkis Mjatshin.

Narova käive oli 1993. aastal, st enne erastamist, umbes 100 miljonit krooni. 1994. aastal langes käive 70 miljonile kroonile ja 1995. aastal oli käive 50 miljonit krooni.

«Praegu peaks nende firmade käive, kes meie vara kasutavad, olema üle saja miljoni krooni,» lausus Mjatshin. Ta avaldas lootust, et lähipäevil õnnestub Narova rendivara müügitehing ning firma saab normaalselt jätkata.