Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Schengeni riigid
Schengeni ühise viisaruumi lepinguga ühinenud riikidesse -- Saksamaale, Prantsusmaale, Hollandisse, Belgiasse, Luksemburgi, Hispaaniasse, Portugali -- sõitmise vältimatu eeldus on reisikindlustus, mis tuleb vormistada juba enne viisa taotlemist. See on Schengeni riikide kehtestatud oluline nõue.
Schengeni riikides kehtivale reisikindlustuspoliisile kulutatav summa on lennupiletite või turismipakettidega võrreldes tühine. Näiteks reisija tervisekindlustus seitsmeks päevaks maksab keskmiselt 160 krooni, kaheks nädalaks 240 krooni. Tervisekindlustust saab osta ka päeva kaupa.
Enne kindlustuslepingu sõlmimist tuleks uurida, kas pöörduda võib üksnes riiklikesse meditsiiniasutustesse või ka eraarsti juurde.
Saksamaa nõude kohaselt peab kindlustuskate olema vähemalt 400 000 Eesti krooni ehk 50 000 Saksa marka. Kindlustuskate ehk kindlustussumma on piir, milleni kindlustusselts on valmis tasuma kliendi raviarveid.
Ambulatoorse ravi ja väikeste kulutuste puhul, ning kui see rahuldab nii arsti kui klienti, võib klient tasuda oma raviarve ise. Sel juhul tuleb Eestis kompensatsiooni saamiseks esitada kindlustusseltsile kõik originaaltshekid ja -diagnoos.
Kindlustusseltsid rakendavad tihtipeale 50--60 Saksa marga suurust omavastutust juhul, kui klient on tasunud oma raviarved välismaal sularahas, eesmärgiga distsiplineerida klienti ja ära hoida põhjendamatuid ravikulutusi ehk nn üleravimist, seega vältida kindlustuspettust.