• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised

    Eesti pangaliidu tegevdirektor Viktor Hüti sõnul võeti Eesti Krediidipank 12ndana eile pangaliidu liikmeks.
    Eestis tegutsevatest kommertspankadest pole pangaliidu liikmed täna veel Merita panga Eesti filiaal, EVEA pank ja Tallinna Äripank.
    «Merita on ametlikult soovi avaldanud pangaliidu liikmeks saamiseks», rääkis Hütt. «EVEA pank ja Äripank on seda korduvalt suusõnaliselt teinud, kuid vastavat avaldust seni esitanud ei ole.» ÄP
    Eile tunnistas Eesti toiduainetööstuse liit Eesti 1996. aasta parimaks piimatooteks ASi Tallinna Külmhoone jäätise Karamelli Jäälill Shokolaaditerakestega.
    Konkursi organisaatori Karin-Tiiu Türki sõnul osales parima piimatoote valimisel 9 firmat kokku 30 tootega.
    Teisele kohale tuli ASi Tallinna Piimatööstus kakaokohupiimakreem Emma.
    Eelmisel aastal sai parima toiduaine tiitli ASi Tallinna Piimatööstus virsikujogurt. ÄP
    2.--5. oktoober toimub Eesti Näituse ruumides rahvusvaheline ehituse ja renoveerimise mess. Messist võtab osa 115 firmat, nendest 7 välisfirmat nii Saksamaalt, Soomest, Lätist, Leedust kui Ukrainast.
    Eesti ehitusettevõtjate liidu direktori Ilmar Lingi sõnutsi on seekordne mess järg kevadel toimunud Rebuilding I-le, olles vaid tunduvalt mitme palgelisem ning spetsaliseeritum.
    Messi korraldaja ASi Expoprojekt projektijuhi Kalev Kaunise sõnade kohaselt on Rebuilding II organiseeritud ühelt poolt eelmisest Rebuildingu messist välja jäänud firmade jaoks. Teiseks tahetakse pakkuda võimalust sügis-talvise hooaja põhiliselt sisetööde tegijatele. ÄP
    Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti tänavu teises kvartalis Eesti sadamates 11,9 protsenti vähem kaupa kui eelmise aasta samal perioodil.
    Eesti sadamates lastiti ja lossiti II kvartalis 3,67 miljonit tonni kaupa.
    Laevadega veeti II kvartalis Eestist välja 1,1 miljonit tonni kaupa. Kõige suurema osa väljaveetud kaubast moodustas töötlemata puit -- 35,3 protsenti.
    II kvartali jooksul toodi Eestisse sisse 510 900 tonni kaupa, millest 19,8 protsenti olid naftasaadused. BNS
    Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ennustab Eestile tänavu 3,1protsendist majanduskasvu, mis on kõrgeim näitaja Balti riikides ja üks kõrgemaid endises NSV Liidus.
    Lätile prognoosib IMFi Euroopa osakond 2- ja Leedule 1,6protsendilist majanduskasvu. Venemaa sisemajanduse kogutoodang peaks IMFi hinnangul tänavu langema 1,3 protsendi võrra.
    Eestist kiiremini kasvavad IMFi hinnangul sügavama languse läbi teinud ja toibuma hakkavad Armeenia (6,9 protsenti), Gruusia (10,5 protsenti), Kõrgõzstani (3,5 protsenti), Moldova (4 protsenti) ja Turkmenistani (6,2 protsenti) majandus.
    Inflatsiooniks ennustab IMF Eestile 24 protsenti aastas, mis on pügala võrra madalam kui Leedule ennustatav määr, kuid kuue protsendi võrra kõrgem kui vastav prognoos Läti kohta. Venemaaga on Eesti oodatava inflatsiooni osas täpselt ühel ja samal astmel. BNS
    Mitu Eesti kommertspanka ennustavad väljastatavate laenude mahu jätkuvat kasvu ning kinnitavad konkurentsi tihenemist laenuturul.
    Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt ütles, et Eesti pankadel on laenude väljastamisel suur kasvupotentsiaal, kuna väljastatud laenude kogumaht on alla 10 miljardi krooni.
    Hoiupanga laenuarendusosakonna juhataja Tanel Kõivupuu ütles , et klientide riskitase on vähenenud ning krediidiväärseid laenuprojekte on rohkem.
    Pankade laenuportfelli kogumaht on aasta algusega võrreldes kasvanud 37,6 protsenti. BNS
    Eesti kommertspangad olid kohaliku kasutusega pangakaarte septembri lõpuks väljastanud ligi 293 200 ehk 21 900 kaarti rohkem kui augusti lõpuks.
    Hoiupank oli septembri lõpuks väljastanud 162 500 kaarti, millest 17 500 olid noortekaardid ning 2000 lastekaardid.
    Hansapank oli septembri lõpuks väljastanud 72 500 kohaliku kasutusega pangakaarti. Tallinna Panga kohalike pangakaartide arv oli septembri lõpuks 33 000.
    Eesti Maapank on väljastanud ligi 17 000 pangakaarti, millest 2000 on Kroonikaardid ning ülejäänud endise Keila Panga ning Rahvapanga maksekaardid.
    Forekspank on välja andnud 5900 pangakaarti. EVEA panga klientidel on 1300 kohalikku pangakaarti.
    Eraisikutele väljastavad sularahaautomaatides kasutatavaid kohalikke pangakaarte seitse Eesti kommertspanka. BNS
    Kohalikud omavalitsusüksused olid tänavu kaheksa kuuga võtnud laenu 721,15 miljoni krooni ulatuses.
    Rahandusministeeriumi andmetel olid omavalitsusüksused selle aasta eelarve kohaselt plaaninud aasta lõpuks võtta laenu 720,7 miljoni krooni ulatuses.
    78 miljoni krooni ulatuses on omavalitsused laenanud pikaajalise pangalaenuna, 58,98 miljoni krooni eest emiteerides võlakirju ning 14,06 miljoni krooni eest lühiajalise pangalaenuna.
    Pikaajalise välislaenuna on omavalitsused laenanud 7,7 miljonit krooni. Lühiajalist laenu riigieelarvest on omavalitsused saanud 646 200 krooni. BNS
    Väärtpaberispetsialistide hinnangul püsib erastamisväärtpaberite (EVP) hind lähitulevikus stabiilne.
    Teisipäeval kõikusid vahendajate EVPde ostunoteeringud 15,5--16,6 protsendi ja müüginoteeringud 17,8--19,0 protsendi piires.
    Talinvesti diiler Meelis Männik ütles, et EVPde hinna olulist langust pole hetkel ette näha. Endiselt on EVP-dest huvitatud erastajad, kes esitavad erastamisagentuurile dokumente ostu-müügilepingute muutmiseks, et tasuda erastamismaksete EVPde osa kiirendatud korras, selgitas Männik. BNS
    Eesti transpordiettevõtted vedasid 1996. aasta II kvartalis nii raudteel kui ka maanteetranspordivahenditega 5,2 protsenti vähem kaupa kui eelmise aasta samal perioodil. Eesti lennufirmad vedasid tänavu II kvartalis 214 tonni kaupa.
    Transpordiettevõtete 1996. a II kvartalis teenindatud reisijate arv vähenes 1995. aasta sama perioodiga võrreldes raudteel 29,6 ja bussiliikluses 5,7%. ETA
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.