• OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,01%6 296,79
  • DOW 30−0,32%44 342,19
  • Nasdaq 0,05%20 895,66
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,43
  • OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,01%6 296,79
  • DOW 30−0,32%44 342,19
  • Nasdaq 0,05%20 895,66
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,43
  • 03.10.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahvaasemikud peavad vähendama kaitsekulutusi

Kui riigikogu ei vähenda valitsuse koostatud järgmise aasta riigieelarves kaitseministeeriumile mõeldud 763 miljoni krooni suurust summat, siis võivad rahapuuduse üle kaeblevad arstid, õpetajad ja politseinikud ennast lohutada sellega, et vaatamata oma vaesusele on nad välisvaenlase agressiooni eest hästi kaitstud. Hea näide vaese riigi totaalsest relvastumisest ja selle tagajärgedest on Põhja-Korea.
Võrreldes käesoleva aastaga soovib valitsus järgmisel aastal suurendada kaitsekulutusi 42 protsenti. Kui me nii jätkame, siis moodustavad kaitsekulutused riigieelarvest 10 protsenti vähem kui nelja aasta pärast, loodab valitsus.
Äripäev on seisukohal, et Eesti ja eestlased ei ole veel nii rikkad, et võtta suund kaitsekulutuste järsule suurendamisele. Riigi totaalse relvastamise asemel võiks poliitikud Eesti julgeoleku tagamiseks suunata oma energia ja maksumaksja raha hoopis teistesse valdkondadesse. Järgmise aasta eelarves tuleks kaitsekulutuste arvel suurendada rahaeraldusi näiteks politseile, tollile ja piirivalvele, või Tallinna--Narva vahelise raudtee ja Tallinna--Tartu maantee läbilaskevõime suurendamisele. Siseministeeriumi puhul aga järgmisel aastal riigieelarve eraldised vähenevad. Politsei, piirivalve ja toll vajaksid lisaraha kasvõi selleks, et juba eos avastada ja panna piir illegaalsele relvaärile, millesse on olnud kaasatud ka kaitsejõudude peastaap ja kaitseliit. Kaitsekulutuste suurendamise põhjendamisel toetuvad poliitikud riigikogus vastu võetud Eesti kaitsekontseptsioonile ja vajadusele astuda NATOsse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Et ka tavainimene saaks aru kaitsekulutuste tõstmise vajadusest, siis tuuakse näiteks NATO liikmesriikide kaitsekulutuste osa riigieelarves. Millegipärast ei võrdle riigikogus istuvad poliitikud aga Eesti haritlaste ja korrakaitsjate palka või töötu abiraha NATO liikmesriikide omaga. Kuna Eesti alles loob oma sõjaväge, siis ei ole mõtet üritada mõne aastaga jõuda kaitsekulutuste osas NATOsse kuuluvate riikide tasemele. Ajaloost pole teada ühtegi riiki, mis on paralleelselt viinud edukalt läbi nii majandus- kui ka sõjaväereformi.
Kaitsekulutuste suurendamisega ei kaasne automaatselt Eesti astumine NATOsse. USA kaitseminister William Perry peab Balti riikide NATOsse astumisest hoopis olulisemaks, kuidas tuua Euroopa julgeolekuringi Venemaa. Arvatavasti saabki Balti riikide NATOsse astumisel kolme väikerahva soovist määravamaks hoopis Venemaa suhtumine sellesse.
Kaitsekontseptsiooni koostamisel ja kaitsekulutuste planeerimisel tuleb lähtuda tegelikust olukorrast. Kuna me praegu ei ole nii rikkad, et rakendada efektiivselt totaalkaitset, siis peab sellisest kontseptsioonist ka loobuma. Äripäeval pole midagi Eesti NATOsse astumise vastu, kuid toimetus ei saa nõustuda, et järgmisel aastal seatakse kaitsekulutused prioriteediks number üks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 28 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele