Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvaasemikud peavad vähendama kaitsekulutusi

    Kui riigikogu ei vähenda valitsuse koostatud järgmise aasta riigieelarves kaitseministeeriumile mõeldud 763 miljoni krooni suurust summat, siis võivad rahapuuduse üle kaeblevad arstid, õpetajad ja politseinikud ennast lohutada sellega, et vaatamata oma vaesusele on nad välisvaenlase agressiooni eest hästi kaitstud. Hea näide vaese riigi totaalsest relvastumisest ja selle tagajärgedest on Põhja-Korea.
    Võrreldes käesoleva aastaga soovib valitsus järgmisel aastal suurendada kaitsekulutusi 42 protsenti. Kui me nii jätkame, siis moodustavad kaitsekulutused riigieelarvest 10 protsenti vähem kui nelja aasta pärast, loodab valitsus.
    Äripäev on seisukohal, et Eesti ja eestlased ei ole veel nii rikkad, et võtta suund kaitsekulutuste järsule suurendamisele. Riigi totaalse relvastamise asemel võiks poliitikud Eesti julgeoleku tagamiseks suunata oma energia ja maksumaksja raha hoopis teistesse valdkondadesse. Järgmise aasta eelarves tuleks kaitsekulutuste arvel suurendada rahaeraldusi näiteks politseile, tollile ja piirivalvele, või Tallinna--Narva vahelise raudtee ja Tallinna--Tartu maantee läbilaskevõime suurendamisele. Siseministeeriumi puhul aga järgmisel aastal riigieelarve eraldised vähenevad. Politsei, piirivalve ja toll vajaksid lisaraha kasvõi selleks, et juba eos avastada ja panna piir illegaalsele relvaärile, millesse on olnud kaasatud ka kaitsejõudude peastaap ja kaitseliit. Kaitsekulutuste suurendamise põhjendamisel toetuvad poliitikud riigikogus vastu võetud Eesti kaitsekontseptsioonile ja vajadusele astuda NATOsse.
    Et ka tavainimene saaks aru kaitsekulutuste tõstmise vajadusest, siis tuuakse näiteks NATO liikmesriikide kaitsekulutuste osa riigieelarves. Millegipärast ei võrdle riigikogus istuvad poliitikud aga Eesti haritlaste ja korrakaitsjate palka või töötu abiraha NATO liikmesriikide omaga. Kuna Eesti alles loob oma sõjaväge, siis ei ole mõtet üritada mõne aastaga jõuda kaitsekulutuste osas NATOsse kuuluvate riikide tasemele. Ajaloost pole teada ühtegi riiki, mis on paralleelselt viinud edukalt läbi nii majandus- kui ka sõjaväereformi.
    Kaitsekulutuste suurendamisega ei kaasne automaatselt Eesti astumine NATOsse. USA kaitseminister William Perry peab Balti riikide NATOsse astumisest hoopis olulisemaks, kuidas tuua Euroopa julgeolekuringi Venemaa. Arvatavasti saabki Balti riikide NATOsse astumisel kolme väikerahva soovist määravamaks hoopis Venemaa suhtumine sellesse.
    Kaitsekontseptsiooni koostamisel ja kaitsekulutuste planeerimisel tuleb lähtuda tegelikust olukorrast. Kuna me praegu ei ole nii rikkad, et rakendada efektiivselt totaalkaitset, siis peab sellisest kontseptsioonist ka loobuma. Äripäeval pole midagi Eesti NATOsse astumise vastu, kuid toimetus ei saa nõustuda, et järgmisel aastal seatakse kaitsekulutused prioriteediks number üks.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.