Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvaasemikud peavad vähendama kaitsekulutusi

    Kui riigikogu ei vähenda valitsuse koostatud järgmise aasta riigieelarves kaitseministeeriumile mõeldud 763 miljoni krooni suurust summat, siis võivad rahapuuduse üle kaeblevad arstid, õpetajad ja politseinikud ennast lohutada sellega, et vaatamata oma vaesusele on nad välisvaenlase agressiooni eest hästi kaitstud. Hea näide vaese riigi totaalsest relvastumisest ja selle tagajärgedest on Põhja-Korea.
    Võrreldes käesoleva aastaga soovib valitsus järgmisel aastal suurendada kaitsekulutusi 42 protsenti. Kui me nii jätkame, siis moodustavad kaitsekulutused riigieelarvest 10 protsenti vähem kui nelja aasta pärast, loodab valitsus.
    Äripäev on seisukohal, et Eesti ja eestlased ei ole veel nii rikkad, et võtta suund kaitsekulutuste järsule suurendamisele. Riigi totaalse relvastamise asemel võiks poliitikud Eesti julgeoleku tagamiseks suunata oma energia ja maksumaksja raha hoopis teistesse valdkondadesse. Järgmise aasta eelarves tuleks kaitsekulutuste arvel suurendada rahaeraldusi näiteks politseile, tollile ja piirivalvele, või Tallinna--Narva vahelise raudtee ja Tallinna--Tartu maantee läbilaskevõime suurendamisele. Siseministeeriumi puhul aga järgmisel aastal riigieelarve eraldised vähenevad. Politsei, piirivalve ja toll vajaksid lisaraha kasvõi selleks, et juba eos avastada ja panna piir illegaalsele relvaärile, millesse on olnud kaasatud ka kaitsejõudude peastaap ja kaitseliit. Kaitsekulutuste suurendamise põhjendamisel toetuvad poliitikud riigikogus vastu võetud Eesti kaitsekontseptsioonile ja vajadusele astuda NATOsse.
    Et ka tavainimene saaks aru kaitsekulutuste tõstmise vajadusest, siis tuuakse näiteks NATO liikmesriikide kaitsekulutuste osa riigieelarves. Millegipärast ei võrdle riigikogus istuvad poliitikud aga Eesti haritlaste ja korrakaitsjate palka või töötu abiraha NATO liikmesriikide omaga. Kuna Eesti alles loob oma sõjaväge, siis ei ole mõtet üritada mõne aastaga jõuda kaitsekulutuste osas NATOsse kuuluvate riikide tasemele. Ajaloost pole teada ühtegi riiki, mis on paralleelselt viinud edukalt läbi nii majandus- kui ka sõjaväereformi.
    Kaitsekulutuste suurendamisega ei kaasne automaatselt Eesti astumine NATOsse. USA kaitseminister William Perry peab Balti riikide NATOsse astumisest hoopis olulisemaks, kuidas tuua Euroopa julgeolekuringi Venemaa. Arvatavasti saabki Balti riikide NATOsse astumisel kolme väikerahva soovist määravamaks hoopis Venemaa suhtumine sellesse.
    Kaitsekontseptsiooni koostamisel ja kaitsekulutuste planeerimisel tuleb lähtuda tegelikust olukorrast. Kuna me praegu ei ole nii rikkad, et rakendada efektiivselt totaalkaitset, siis peab sellisest kontseptsioonist ka loobuma. Äripäeval pole midagi Eesti NATOsse astumise vastu, kuid toimetus ei saa nõustuda, et järgmisel aastal seatakse kaitsekulutused prioriteediks number üks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.