USA esindaja teatas, et kuni Jugoslaavia ei ole täitnud talle esitatud muid nõudmisi, seni ei nõustu USA tema pääsemisega ÜRO peaassamblee, teiste ÜRO institutsioonide ning rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapanga liikmeks. Nende nõuete all peab USA silmas Jugoslaavia koostööd ÜRO sõjakuritegude tribunaliga, pingete vähendamist Kosovo maakonnas, kus elanikud on põhiliselt albaania päritolu, ning teiste Jugoslaaviast eraldunud riikide taotluste rahuldamist.
ÜRO kehtestas sanktsioonid 1992. a mais, kui Belgrad õhutas Bosnias rahvustevahelist vaenu, et luua Suur-Serbiat, kuhu pidid kuuluma ka Bosnia ja Horvaatia serblaste alad.
Kuid Daytoni rahuläbirääkimistel kirjutas Serbia president Slobodan Milosevic rahulepingule Bosnia serblaste nimel alla. Vastutasuks nõustusid USA ja tema liitlased sanktsioonide tühistamisega.
ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonis on klausel, et kui Jugoslaavia või Bosnia serblased peaksid oluliselt rikkuma Daytoni leppe tingimusi, võidakse sanktsioonid taastada. Paljud diplomaadid peavad seda rohkem sümboolseks zhestiks, kuna Venemaa paneb ilmselt sanktsioonide taastamisele veto.
Belgradi majandusvaatlejad peavad praegust sanktsioonide kaotamist rohekem psühholoogiliseks võiduks, kuna Jugoslaavia edu sõltub nende arvates rohkem pääsust rahvusvahelistesse finantsinstitutsioonidesse. REUTER-ÄP