Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Septembri lõpus etendus Vanemuises Norra klassiku Henrik Ibseni draama «John Gabriel Borkman».
See on materiaalses ja hingelises mõttes pankrotistunud pangadirektori lugu, kes hülgas kunagi oma edu nimel sõbrad ja armastatu. Kas grandioosse eesmärgi nimel on lubatud kasutada kõiki vahendeid? Aasta pärast krahhi ei ole tegelased öelnud ikka veel kõike, mis südamel.
Neljavaatuselise näidendi lavastas Jaan Tooming ning kaunid kostüümid kujundas Jaak Vaus. Härra Borkmani mängib Raivo Adlas, tema abikaasat Kais Adlas. Ella Rentheimi rollis on Liis Bender.
Rootslaste ja taanlaste ühistööna 1995. a valminud filmi «Noorus on ilus aeg» tegevus toimub 1943. a Malmös. See on lugu 15aastase koolipoisi Stigi taunitavast armusuhtest 37aastase õpetajanna Violaga.
Peagi taipab noormees, et armastus eksisteerib ka kellegi temavanuse kujul, ent sellele arusaamisele jõudmise eest tuleb maksta kallist hinda.
Film võitis 1995. a parima rootsi filmi Kuldpõrnika ja kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile. Samuti leidis meistriteos tunnustust tänavusel Berliini filmifestivalil.
Kuni 13. oktoobrini on Tallinnas ja esmakordselt ka Tartus avatud Sorosi igasügisene kunstinäitus, mille seekordne teema on «Eesti kui märk».
Umbes 40 eesti kunstnikku on kasutanud oma teostes põnevalt ja üllatuslikult Eesti sümboolikat. Väljapanek ojn kirev, igale maitsele leidub midagi.
Kuna osalejate nimekiri on pikk, nimetagem vaid mõned: Raoul Kurvitz, Mari Kurismaa, Peeter Linnap.