Maksuametid on kehvad kohtuskäijad

Artikkel

- Uudised
- 3. oktoober 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuametid on kehvad kohtuskäijad
Milliseks kujuneb maksuameti võitude-kaotuste saldo käesoleval aastal, ei oska maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd prognoosida. Ta lisab optimistlikult, et riigi maksuamet on sellel aastal võitnud kümnest kohtuprotsessist üheksa.
Raivo Voit, kes iga päev kohtu vahet käib ja maksuametit esindab, filosofeerib, et iga võit on suhteline. Kuni kaotaja kohtuotsuse edasi kaebab, võib võidust saada järgmise astme kohtus kaotus ja vastupidi.
Maksumaksjate liidu luureandmed kinnitavad, et Tallinna halduskohtu lahendites maksuameti võidud ei kajastu. Käesoleval aastal jõustunud 12 maksualasest kohtuotsusest on kaheksa lõppenud maksuameti kahjuks.
Tallinna maksuameti juriidilise osakonna andmetel on 15 jõustunud kohtulahendist üheksa lõppenud maksuameti kahjuks.
Valdav osa eelmise aasta kohtukaotustest, mida jätkub ka sellesse aastasse, tuli Raivo Voidi sõnul kirjutada nn kaudse maksustamise läbikukkumise arvele. Maksuameti eelmine peadirektor Ardo Ojasalu käivitas maksumaksjate tulude-kulude võrdlemise nende elatustasemega, et leida maksuvabasid sissetulekuid.
Aivar Sõerdi kinnitusel tõi selline tegutsemine kasu asemel kaasa hoopis kaotusega lõppenud kohtuprotsessid.
«See kukkus välja nagu jänesel ühes multifilmis: keksis teine, et kõiki töid ta oskab. Tegelikult tuli rebase toolijalg varsti alt ja juhtus muudki hullu,» lisab Raivo Voit.
Voidi sõnul puudub Eestis normatiivne baas nii peene taustauuringu jaoks, mis mujal maailmas edukalt toimib.
«Kui vähegi paistab, et maksuamet on eksinud ja eesseisev kohtuasi kaotatakse, on riigi maksuameti ülesanne ebaseaduslik ettekirjutus tühistada, enne kui maksumaksja jõuab kohtusse pöörduda,» kinnitab Aivar Sõerd.
Maksuvaidluste lahendamise korra kohaselt teeb maksuhalduri keskasutus otsuse, kas jätta halduri kohaliku ametkonna otsus jõusse, muuta või tühistada see. «Töötame selles suunas, et viia maksuhalduri ettekirjutuste seadustele mittevastavused nullini,» kinnitab Sõerd.
Tallinna maksuameti juristi Ingrid Hoieri sõnul ei jõua haldurid maksuseaduste pideva muutumisega kursis olla ja sellest tulevad ka vead töös ning kaotused kohtus. «Maksukorralduse seadust on kaheksa korda muudetud,» väidab Hoier. «Samas on seadused ikka auklikud nagu kalavõrk.»
Kaotuse korral kohtus peab maksuamet tasuma teise poole õigusabikulud ja riigilõivu. Kui palju on tänavu selleks raha kulunud, ei oska maksuameti juhid kokku arvutada. Teise poole kohtukulusid ei hüvitata Raivo Voidi sõnul maksuameti eelarvest, vaid valitsuse reservfondist.
«Kuna maksuametil on kohtu- ja õigusabikuludeks vahendeid ebapiisavalt, ei saa me reeglina kasutada advokaadibüroode õigusabiteenuseid,» ütleb Aivar Sõerd.
Ingrid Hoieri sõnul on Tallinna maksuamet tasunud küll riigilõivu, kuid õigusabi eest maksmisega pole lood nii lihtsad. «Mitu protsessi on käimas, kus nõutakse meie poolt vaidlustatud õigusabi kulusid,» lisab Hoier.
Ingrid Hoieri sõnul on kohtus kõige kulukam vastane maksunõunik Enn Roose, kes küsib esindamise eest kõrgemat tasu kui advokaat. «Ühele Roose abi kasutanud firmale oleme pidanud õigusabi eest maksma 98 000 krooni,» toob ta välja rekordnõude. Siiani pole maksuamet seda summat välja maksnud, sest maksunõunik Roosel on olemas küll õigusbüroo, kuid tal puudub juriidiline kõrgharidus.
Maksuvõlgu saab välja nõuda ka täitevbüroo kaudu, kes vastavalt täitevmenetluse seadustikule võib vara sundkorras sisse nõuda. Peaaegu ühegi kohaliku maksuameti direktor pole täitevbüroo sellealase tegevusega rahul.
Aivar Sõerdi kinnitusel on täitevameti kaudu kätte saadud vaid 2,3 protsenti nõutud maksuvõlgadest. «Siin on reserv olemas,» väidab Sõerd.
Harju maksuameti direktor Riina Koit märgib aga otsekoheselt, et kui maksuameti töötajad täitevametnikke tagant ei torgiks, ei liiguks võlgade sissenõudmisel midagi.
Hiiumaa maksuameti direktori Mare Karavini sõnul töötab täitevbüroo abi kasutamine hästi üksikisiku tasandil. Suurim summa, mida Hiiumaal prooviti täitevbüroo abil firmalt välja nõuda, oli 670 000 krooni, mille ulatuses oli käibemaksu välja petnud AS Baldiana. Siiani pole raha firmalt kätte saadud, kuna sellenimeline firma ei tegutse enam ammu.
Pärnu maksuamet on teinud täitevbüroole ülesandeks sellel aastal võlgu sisse nõuda seitsme miljoni krooni eest. Seni on kohalikule maksuametile laekunud vaid 63 000 krooni.
Põlva maksuameti direktor Enn Urmann, kes on aru saanud kohtuskäimise väikeses kasuteguris, töötab võlglastega enda sõnul muul moel, pidades kirjavahetust ja kasutades täitevbüroo abi.
Täitevbüroole teeb Põlva maksuamet võlanõude väljanõudmise ülesandeks Urmanni sõnul alates sajast kroonist. Firmade puhul miinimumsummat ei ole seatud, kuid maksuamet jälgib jooksvaid maksuvõlgu ja teeb ettekirjutuse kohe, kui asi firma suhtes kriitilise piiri ületab.
Loomulikult kasutab maksuamet ka maksuvõlglaste pangaarvete arestimist. «Ettevõtjad on kavalad, avavad arve teises pangas või arveldavad sularahas,» tunnistab Harju maksuameti direktor Riina Koit.
Paljudes kohalikes maksuametites tegutsevad ka võlgade sissenõudmise osakonnad, kus töötavad naisterahvad piirduvad aga vaid meeldetuletuste saatmisega võlgnikele.
Aivar Sõerd sõnab, et kohtukulusid ja kohtuvaidluste arvu saab vähendada, kui luua maksuvaidluste lahendamiseks sõltumatu apellatsioonikomisjon näiteks rahandusministeeriumi poolt.
Valitsuses ringleb maksuameti initsiatiiv esialgu vaid ideena, ehkki justiitsministeerium on Sõerdi andmetel tegelemas sellekohaste seaduseparanduste koostamisega.
Maksuameti plaanis jätta kontrolli tulemusena täiendavalt sisse nõutud ja laekunud summast kümme protsenti maksuameti materiaalse baasi parandamiseks, ei näe Sõerd samuti midagi imelikku. «See kord kehtis 1994. aastal, aga poole aasta pärast kaotati ta ära,» lisab ta.
«Me pole kuulnud selle kohta tõsiseltvõetavaid vastuargumente,» räägib Sõerd. «Seda enam, et mujal riikides on see protsent veelgi kõrgem, Lätis näiteks 40 protsenti.»
Maksumaksjate liidu esimees Enn Roose on avaldanud kahtlust, et maksuameti harrastatava meetodiga võib maksuhalduritel tekkida kiusatus suurema preemia nimel suuremaid ettekirjutusi firmadele teha.
Hetkel kuum