• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas ekspordilaen on vajalik?

    Kõigepealt on selles uurimuses juttu arenguriikidest, kus arvati, et tühjale maale ühe struktuuri loomisega on probleem lahendatud. Ma ei seaks Eestit nende riikidega ühte ritta. Need eksporti toetavad instrumendid, mis meil on kasutusel, on samalaadsed arenenud riikide omadega. Majandusministeeriumi kaudu on tulnud vahendeid ekspordi krediteerimise fondi ja ekspordiabi programmi. Fond annab eksportijatele laenu pankadega võrreldava intressiga. Programmiline abistamine toimub näiteks eksporditurunduse uuringute alal jne. Tulevikus on kindlasti mõeldav see, et riiklik institutsioon hakkaks vormistama ainult garantiisid ja krediitide andmine tuleks kommertspankadelt.
    Välisinvesteeringute agentuuri alla tahame moodustada ekspordi arengut soodustava agentuuri. Riigipoolne ekspordi arendamine töötab sel juhul, kui on täidetud neli tingimust, mis olid mainitud ka artiklis: tal peab olema ettevõtete toetus, piisavalt vahendeid, kvalifitseeritud töötajad ja sõltumatus valitsusest. Sisuliselt on see sama töö, mida tegi seni majandusministeerium, seega ei tähenda see mingit suurt ametnikearmeed või suurt struktuuri, praegu on mõeldud sinna 4 inimest. Agentuur on vajalik, et arendada nii eksportivaid ettevõtteid kui ka eksporti toetavaid organisatsioone.
    Ma usun, et enamikul eksportijatel on ekspordi krediteerimiseks piisavad tingimused kommertspankadelt. Praegusel hetkel võib ekspordi krediteerimise fond toota rohkem importi kui eksporti.
    Siin võib ju olla ettevõtteid, kes kasutavad kommertspangast saadud laenu impordi finantseerimiseks, kuid samal ajal kasutavad fondi pisut madalama intressiga raha ekspordi krediteerimiseks. Ekspordi riiklikuks krediteerimiseks pole erilist vajadust.
    Ekspordi toetuses on ka riigil oma roll olemas. Tema osa peaks olema näiteks informatsiooni jagamine, nii Eesti eksportijatele välisturgude kui ka välisinvestoritele Eesti turu kohta.
    Kui riik hakkab opereerima fondi rahaga, siis peab ta laenu andmisel konkureerima kommertspankadega. Ent nendega on riigil efektiivselt võistelda raske. Kuid siis satuvad fondi ressursid poliitilise surve alla.
    Hetkel on Eesti firmade välisturgudele jõudmise parim viis lihtsalt kõvemini töötada.
    Riikliku krediteerimise suunas minnes on alati oht, et lisandub poliitiline tegur. Ning tulemus võib olla see, et maksumaksja raha laenatakse välja nii, et laenu risk ei ole enam väga oluline. Lisaks, Eesti intressitase on võrreldes mõningate ümbritsevate riikidega madalam, seega pole riigi abi vaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.