• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas ekspordilaen on vajalik?

    Kõigepealt on selles uurimuses juttu arenguriikidest, kus arvati, et tühjale maale ühe struktuuri loomisega on probleem lahendatud. Ma ei seaks Eestit nende riikidega ühte ritta. Need eksporti toetavad instrumendid, mis meil on kasutusel, on samalaadsed arenenud riikide omadega. Majandusministeeriumi kaudu on tulnud vahendeid ekspordi krediteerimise fondi ja ekspordiabi programmi. Fond annab eksportijatele laenu pankadega võrreldava intressiga. Programmiline abistamine toimub näiteks eksporditurunduse uuringute alal jne. Tulevikus on kindlasti mõeldav see, et riiklik institutsioon hakkaks vormistama ainult garantiisid ja krediitide andmine tuleks kommertspankadelt.
    Välisinvesteeringute agentuuri alla tahame moodustada ekspordi arengut soodustava agentuuri. Riigipoolne ekspordi arendamine töötab sel juhul, kui on täidetud neli tingimust, mis olid mainitud ka artiklis: tal peab olema ettevõtete toetus, piisavalt vahendeid, kvalifitseeritud töötajad ja sõltumatus valitsusest. Sisuliselt on see sama töö, mida tegi seni majandusministeerium, seega ei tähenda see mingit suurt ametnikearmeed või suurt struktuuri, praegu on mõeldud sinna 4 inimest. Agentuur on vajalik, et arendada nii eksportivaid ettevõtteid kui ka eksporti toetavaid organisatsioone.
    Ma usun, et enamikul eksportijatel on ekspordi krediteerimiseks piisavad tingimused kommertspankadelt. Praegusel hetkel võib ekspordi krediteerimise fond toota rohkem importi kui eksporti.
    Siin võib ju olla ettevõtteid, kes kasutavad kommertspangast saadud laenu impordi finantseerimiseks, kuid samal ajal kasutavad fondi pisut madalama intressiga raha ekspordi krediteerimiseks. Ekspordi riiklikuks krediteerimiseks pole erilist vajadust.
    Ekspordi toetuses on ka riigil oma roll olemas. Tema osa peaks olema näiteks informatsiooni jagamine, nii Eesti eksportijatele välisturgude kui ka välisinvestoritele Eesti turu kohta.
    Kui riik hakkab opereerima fondi rahaga, siis peab ta laenu andmisel konkureerima kommertspankadega. Ent nendega on riigil efektiivselt võistelda raske. Kuid siis satuvad fondi ressursid poliitilise surve alla.
    Hetkel on Eesti firmade välisturgudele jõudmise parim viis lihtsalt kõvemini töötada.
    Riikliku krediteerimise suunas minnes on alati oht, et lisandub poliitiline tegur. Ning tulemus võib olla see, et maksumaksja raha laenatakse välja nii, et laenu risk ei ole enam väga oluline. Lisaks, Eesti intressitase on võrreldes mõningate ümbritsevate riikidega madalam, seega pole riigi abi vaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.