Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas ekspordilaen on vajalik?

    Kõigepealt on selles uurimuses juttu arenguriikidest, kus arvati, et tühjale maale ühe struktuuri loomisega on probleem lahendatud. Ma ei seaks Eestit nende riikidega ühte ritta. Need eksporti toetavad instrumendid, mis meil on kasutusel, on samalaadsed arenenud riikide omadega. Majandusministeeriumi kaudu on tulnud vahendeid ekspordi krediteerimise fondi ja ekspordiabi programmi. Fond annab eksportijatele laenu pankadega võrreldava intressiga. Programmiline abistamine toimub näiteks eksporditurunduse uuringute alal jne. Tulevikus on kindlasti mõeldav see, et riiklik institutsioon hakkaks vormistama ainult garantiisid ja krediitide andmine tuleks kommertspankadelt.
    Välisinvesteeringute agentuuri alla tahame moodustada ekspordi arengut soodustava agentuuri. Riigipoolne ekspordi arendamine töötab sel juhul, kui on täidetud neli tingimust, mis olid mainitud ka artiklis: tal peab olema ettevõtete toetus, piisavalt vahendeid, kvalifitseeritud töötajad ja sõltumatus valitsusest. Sisuliselt on see sama töö, mida tegi seni majandusministeerium, seega ei tähenda see mingit suurt ametnikearmeed või suurt struktuuri, praegu on mõeldud sinna 4 inimest. Agentuur on vajalik, et arendada nii eksportivaid ettevõtteid kui ka eksporti toetavaid organisatsioone.
    Ma usun, et enamikul eksportijatel on ekspordi krediteerimiseks piisavad tingimused kommertspankadelt. Praegusel hetkel võib ekspordi krediteerimise fond toota rohkem importi kui eksporti.
    Siin võib ju olla ettevõtteid, kes kasutavad kommertspangast saadud laenu impordi finantseerimiseks, kuid samal ajal kasutavad fondi pisut madalama intressiga raha ekspordi krediteerimiseks. Ekspordi riiklikuks krediteerimiseks pole erilist vajadust.
    Ekspordi toetuses on ka riigil oma roll olemas. Tema osa peaks olema näiteks informatsiooni jagamine, nii Eesti eksportijatele välisturgude kui ka välisinvestoritele Eesti turu kohta.
    Kui riik hakkab opereerima fondi rahaga, siis peab ta laenu andmisel konkureerima kommertspankadega. Ent nendega on riigil efektiivselt võistelda raske. Kuid siis satuvad fondi ressursid poliitilise surve alla.
    Hetkel on Eesti firmade välisturgudele jõudmise parim viis lihtsalt kõvemini töötada.
    Riikliku krediteerimise suunas minnes on alati oht, et lisandub poliitiline tegur. Ning tulemus võib olla see, et maksumaksja raha laenatakse välja nii, et laenu risk ei ole enam väga oluline. Lisaks, Eesti intressitase on võrreldes mõningate ümbritsevate riikidega madalam, seega pole riigi abi vaja.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.