Margus Hanson viib Tallinna vaimu Tartusse

Sellised rahahunnikud nagu Tallinnas Lõuna-Eesti keskuses Tartus muidugi ei liigu. «Tartu ülikooli ja kliinikumi eelarve on 600 miljonit krooni, see on juba suur raha,» arutleb äsja Tallinna Panga Tartu filiaali juhatajaks saanud Margus Hanson.

Tartu ülikool, kus Hanson õppejõuna pikka aega töötas, oma raha Tallinna Pangas ei hoia, see oleks panga nime pärast ülikooli rahapaigutajale psühholoogiliselt ja emotsionaalselt väga-väga suur eneseületamine, mida tõenäoliselt ei juhtu kunagi.

Tulid ju tartlased mõni aeg tagasi välja ideega, et Eesti tegelik pealinn peaks olema hoopis Tartu. Taaralinnas ringleb müüt, et niigi liigub peaaegu kogu raha 25 kilomeetri raadiuses Tallinnast, ning seepärast oleks pealinnavahetus üsna ajakohane. Tõsi on ka see, et kaugemal kui 25 kilomeetrit Tallinnast paiknevat maja on pangale juba päris raske laenutagatiseks anda.

Ka Hoiupanga juhatuse liige Aavo Kokk leiab, et Tallinna Pangal on Tartus päris raske läbi lüüa. «Ma ise ka ei paneks Tartu patrioodina raha Tallinna nimega panka, kui teine sama hea pank kõrval on,» arvab ekstartlane Kokk. «Tartus on Tallinna Pangal kindlasti raskem kui igal pool mujal.»

Tallinna Panga nõukogu esimehe Guido Sammelselja ammune seisukoht on siiski, et ega see panga nimi nii õnnetu ka pole. «Kui mõni Tartu sõber ütleb sulle, et tema oma raha Tallinna pangas ei hoia, siis seljataga toimetab oma asjad ikka meie pangas ära,» usub Sammelselg.

Peaaegu kaks aastat tagasi Tallinnasse Tööstuspanka juhtima tulnud Hanson lausub, et uus amet on karjääriredelil kukkumine, aga tema jaoks oli peamine pääseda tagasi Tartusse. «Eks ta algul natuke eneseuhkust riivas,» lisab ta siiski pangajuhi kohalt filiaalijuhatajaks maandumist.

Tööstuspank polnud aga sugugi esimene koht, kus Margus Hanson pangahärraks löödi. Enne seda haudus Margus Hanson koos Neinar Seli, hilisemate Rahvapanga aktsionäride vendade Hagede ja mitmete teiste Tartu kandi ärimeestega ideed luua Livonia Pank.

Tartu Kommertspanga kokkuvarisemine 1992. aasta lõpus tõmbas aga sellele plaanile kriipsu peale, sest Eesti Pank keelas uute pankade asutamise ära, aborteerides Livonia Panga sünni. Eestis oli tollal 42 panka.

«Võib-olla läks isegi õnneks,» leiab Hanson tagantjärele, sest Tartust veel ühte panka alustada oleks olnud Hansoni hinnangul mõttetu, kuigi aktsiakapitaliks vajalikud 6 miljonit krooni olid tollal koos. «ERA Pank võitis sellest kõvasti, kui Tartu Kommertspank kokku varises,» ütleb Hanson.

Aavo Kokk sõnab, et Livonia Pank pidi sündima ajal, kui kõik ärimehed tahtsid kangesti oma panka teha. «Hiljem said inimesed ise ka aru, et äritegemiseks ei pea ilmtingimata panka pidama,» lisab ta.

Pärast seda, kui panga asutamine liiva jooksis, tegeles Hanson hulgikaubandusega. «1993. aastal söödi üle Eesti meie toodud Bulgaaria ketshupit,» seletab Hanson. Hansoni omanduses on praegugi kolmandik Tartus tõelistele gurmaanidele mõeldud söögipoe aktsiatest, kus ta loodab kunagi ka kasumit saama hakata.

Aavo Kokk rõhutab, et Hanson pole siiski ainult pankur olnud. «Esiteks, ta oli Tartu ülikooli majandusteaduskonna üks paremaid õppejõude,» ütleb Kokk. «Ja kunagi laulis Hanson ansamblis «Rentaablus», mis oli väga kuulus üle Eesti.»

Siiski on Hansoni pangandusalased teadmised olnud tugevamad, kui mitmel teisel. «Mõned aastad tagasi oli Hanson üks vähestest inimestest Eestis, kes pangandusest üldse midagi teadis,» teab Hoiupanga juht Olari Taal.

Enne Tööstuspanga juhi ametikohta oli Hanson ülikooli suunamisega stazheerimas Soome keskpangas samaaegselt praeguse Eesti Panga pangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvani ja Hoiupanga juhatuse aseesimehe Priit Halleriga.

Kuigi praeguses Eesti ajakirjanduses on Tööstuspangast tema viimastel päevadel loodud pilt kui ätist, kellel üks jalg on haua äärel, teine hauas, kippusid veidi vähem kui kaks aastat tagasi Tööstuspanga juhatuse esimehe kohale mitmed tuntud Eesti äritegelased, teiste seas lennundusfirma Estonian Air endine peadirektor Toomas Peterson ja praegune Salva Kindlustuse arendusdirektor Raivo Linnas. Ning majandusminister Andres Lipstok, kes ise otsustas kandideerimisest loobuda ja sügavamalt poliitikasse sukelduda.

«Mul on südamest hea meel, et Hanson selle koha sai,» väidab Linnas, kes tollase Tööstuspanga juhatuse liikme Tiit Vähi suvilas mitu korda läbi rääkimas käis. Endise sotsiaalpankuri Linnase kinnitusel polnud Hansonil Tööstuspangas kuigi suurt tegutsemisvabadust, omanikud kirjutasid reeglid rangelt ette.

Hanson nii arva. Hanson räägib, et teda liigutas väga, kui Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal ütles ühes intervjuus: Hanson on Tööstuspangas väga palju ära teinud. «Ise arvan, et oleks võinud siiski rohkem teha,» arvab Hanson. Varasemast teoreetik Hansonist sai Tööstuspangas praktik Hanson ja seda kogemust peab ta ise väga oluliseks.

Hanson seletab, et Tööstuspanga arengut segas oluliselt pidev ühinemisootus teiste pankadega. Tööstuspanga võimalike partneritena olid kõne all nii Virumaa Kommertspank, Tallinna Pank kui ka Forekspank, kes Hansoni kinnitusel siiski erilist huvi Tööstuspanga vastu ei tundnud.

Hanson leiab, et Hoiupanga variant oli Tööstuspanga jaoks sobiv, kuna Hoiupangal oli olemas väga vajalik infosüsteem, mis võimaldas panga haldus- kulusid tunduvalt vähendada.

«Hoiupank hakkas panka üle võtma juba suve alguses, kui Jostov kohale määrati,» räägib Hanson. Mõne kuuga, mitu kuud enne lõplike ühinemislepete allkirjastamist, koondati ligi 300 töötajat.

Küsimuse peale, kas Tööstuspank oleks ilma Hoiupangaga ühinemata aasta lõpuni ka iseseisvalt vastu pidanud, viiatab Hanson, et on alla kirjutanud pangasaladuse hoidmise lepingule.

Siiski märgib ta, et nii hull see Tööstuspanga seis ka ei olnud, kui viimasel ajal ajakirjanduses maalitud on. Hanson märgib, et Tööstuspangal polnud lihtalt mõtet iseseisvalt panga arenguks vajalikke investeeringuid teha.

«Vaevalt oleks Hoiupank meile infosüsteemi odavalt müünud,» usub Hanson. «Hull oleks olnud, kui oleks püüdnud iseseisvalt jätkata, ja siis oleks selgunud, et ikka tuleb kellegagi ühineda.»

Hansonit on poliitika huvitanud, kuid viimastel riigikogu valimistel jättis ta valima minemata. Hanson pakub, et põhjus oli peamiselt Tööstuspanga kui poliitilise panga maines.

«1994. aastal avaldati näiteks Tööstuspanga kontrollimisel tehtud pangainspektsiooni kontrollakt,» toob Hanson näite. «Sellega taheti Vähi mainet kõigutada.»

Aavo Kokk lisab, et tema arvates ühtegi panka otseselt mõne poliitilise parteiga seostada ei saa. Kokk arvab, et vaevalt ka Tööstuspank mõne partei valimiskampaaniat mõne panga omaniku tõttu otseselt finantseeris.

Nüüd, jälle tartlasena, kandideerib Hanson reformierakonna nimekirjas sõltumatu kandidaadina Tartu linna volikogusse. Tuntud politoloogi Gabriel Hazaku teooria järgi on reformierakond tüüpiline parempoolne tööandjate partei -- seepärast peaks Hanson sinna sobima.

«Minu valimiskampaania käib reformierakonna tavade järgi,» seletab Hanson. «Peagi tuleb jalgpallimatsh reformierakonna ja Isamaaliidu vahel, kapteniteks kaks linnapeakandidaati -- Neinar Seli ja Tõnis Lukas.»

Hanson lisab, et kandideerib soovist midagi ära teha. Ja lisab, et just selle soovi tõttu meeldib talle koonderakonna Tallinna linnapea kandidaat Robert Lepikson.

Kolme lapse isana arvab Hanson, et elus võivad väga erinevad asjad olla väga erineva kaaluga ja mõnikord tunduvad raskekaalulisemad asjad just need, mida teised kergekaalulisteks peavad. Sellepärast leiab Hanson, et ta jääb Tartus Tallinna Panga filiaali juhatama pikemaks ajaks -- mõistagi kui ülemused rahul on.