Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised

    Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) soovib osaleda RASi Eesti Merelaevandus erastamise konkursil koostöös teiste investoritega.
    EBRD esindaja Eestis Andre Küüsvek ütles teisipäeval, et EBRD eesmärk oli erastamiskonkursile registreerudes teadvustada end kõigile registreerinud investoritele.
    Küüsvek märkis, et EBRD ei pea praegu teiste potentsiaalsete investoritega läbirääkimisi. Kindlasti ei taha EBRD Eesti Merelaevandust üksi erastada, mistõttu on EBRD avatud kõigile teistele investorile, lisas ta.
    Eesti Merelaevanduse esimese poolaasta käive oli 587 miljonit ja mullune puhaskasum 101,2 miljonit krooni. Ettevõtte aktsiakapital on 107,9 miljonit krooni. BNS
    Kui suured riigimonopolid saavad 1997. a privatiseeritud, võib 1998. a alguses kaduda ka majandusministeerium, ütles valitsuse pressikonverentsil peaminister Tiit Vähi.
    Majandusministeeriumi funktsioonid antaks sel juhul üle rahandusministeeriumile ning teede- ja sideministeeriumile, kes võiks hakata tegelema näiteks energeetikaküsimustega, märkis Vähi.
    Valitsuse teisipäevase istungi päevakorras oli rahandusministeeriumi esitatud ettepanekuna makromajandusliku analüüsi- ja prognoosikeskuse loomine, kuid eespool mainitud põhjusel lükkus selle arutelu edasi.
    Vähi sõnul soovitakse küsimust veel täiendavalt käsitleda probleemnõupidamisel.
    Peaminister seadis kahtluse alla vajaduse luua majandusministeeriumi alluvusse uusi keskusi ja täiendavaid struktuure nüüd, mil peagi võib kõne alla tulla ministeeriumi enda likvideerimine. ETA
    Teede -ja sideminister Kalev Kukk kinnitas Eesti Raudtee korraldatud Balti jaama rendikonkursi võitjateks ASid Contant, Harald Schleisinger, Arge SCI ja Gremoren. Välja renditakse 350 m2 pinda, investeeringute suurus on ligi 7 miljonit krooni.
    Konkursil osales 13 firmat, rendile sooviti anda 2600 m2 pinda. Sobivat rentnikku ei leidnud äripind linnalähirongide paviljonis, ka jäi otsustamata Balti jaama keldrikorruse saatus. Rentnikku mitteleidnud pindadele kavatseb Eesti Raudtee peagi teha uue rendikonkursi.
    Võidukate firmadega sõlmitakse 5--10 aastaks rendilepingud, mille kohaselt ettevõtted kohustuvad kahe kuu jooksul pärast lepingu kehtima hakkamist välja ehitama kiirtoidurestorani, kasiino, pagariäri ja fototarvete kaupluse. Seitsme miljoni kroonine investeering jaguneb firmade vahel nii: AS Contant 1,12 mln kr, AS Gremoren 80 000 kr ning Austria firmad Harald Schleisinger ja Arge SCI kumbki 3 mln kr.
    Veel tänavu kuulutab Eesti Raudtee välja terve Balti jaama ja firmale kuuluva Toompuiestee äärse ala korrastamise ideekonkursi. ÄP
    Rahandusministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarve eelnõu lisas, et tänavu kasvab Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2,5%--2,8% ja järgmisel aastal 3%.
    Eratarbimise kasvuks pakub rahandusministeerium tänavu 2%--3% ja järgmisel aastal 1,5%--2%. Avalik tarbimine kasvab sama prognoosi järgi tänavu 1,6% ja tuleval aastal 1%.
    SKT mahuks tootjahindades ennustab rahandusministeerium tänavu 45 miljardit krooni ja järgmisel aastal 53 miljardit krooni. Möödunud aasta esialgsetel andmetel oli SKT maht 37 miljardit krooni. BNS
    Eesti on ajakirja The Economist majandusuuringute grupi EIU hinnangul endiselt suhteliselt suure poliitilise ja laenuriskiga, kuid kiirelt arenev riik.
    Eesti sai The Economistilt teist kvartalit järjest üldiseks riskireitinguks D ja pälvis 100 punkti skaalal 60 punkti. Keskmise tähtajaga laenude riskigrupi hinnati hindega C ja lühiajalist kaubandusriski hindega B.
    Eesti majandus peaks The Economisti majandusuuringute grupi prognooside kohaselt kasvama sellel aastal 3,3% ja järgmisel aastal 3,5%. Järgmisel aastal peaks inflatsioonitempo aeglustuma 20 protsendini.
    Eesti koguvõlg kasvab sellel aastal 298 miljoni dollarini ja aasta pärast 377 miljoni dollarini. BNS
    Hansapanga üheksa kuu puhaskasum oli 128,2 miljonit krooni, mis on 25 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil.
    Hansapanga bilansimaht kasvas septembri lõpuks ligi viie miljardi kroonini -- 4,98 miljardit krooni. Panga varad on aasta algusest suurenenud 47,7 protsenti.
    Hansapanga üheksa kuu kogutulu oli 380,4 miljonit krooni ehk 41 protsenti rohkem kui läinud aasta samal ajal, ütles panga analüüsiosakonna juhataja Kristina Siimar.
    Panga omakapital on üheksa kuu jooksul kasvanud 597,1 miljoni kroonini. BNS
    Riigikogu rahanduskomisjon andis riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mille kohaselt riigikogu nimetab Eesti Panga 1996. aasta audiitoriteks firma Coopers & Lybrand audiitorid Ruut Mägi ja Hugh McNaughtani.
    Audiitorite ülesanne on kontrollida Eesti Panga tegevust sellel majandusaastal ja kinnitada aastaaruande õigsus. Mõlemad audiitorid on auditeerinud keskpanka ka 1994. ja 1995. aastal.
    Rahvusvahelise praktika kohaselt kasutatakse samasid audiitoreid mitme aasta vältel võimaldamaks neil põhjalikult süveneda panga töösse. ETA
    Eesti investeerimisfondide seas oli septembris aastases arvestuses suurim erastamise investeerimisfondi Milleenium tootlus, mis ulatus 80,5 protsendini.
    Hoiupanga Aktivajuhtimise ASi hallatava Suurerastamise investeerimisfondi (SEIF) ja Hoiupanga investeerimisfondi tootlused olid vastavalt 61,9 ja 43,6 protsenti.
    Hansa Asset Managemendi juhitavate fondide Hansa erastamisfondi ja Balti kasvufondi tootlused olid vastavalt 36,2 ja 16,2 protsenti. BNS
    Eesti Panga bilansimaht kasvas septembris 3,9 protsenti, moodustades 8,37 miljardit krooni.
    Eesti Panga infoosakonna andmetel suurenesid panga kohustused 3,1; kapital ja reservid ligi 8 protsenti. Kohustuste kasv on infoosakonna teatel tingitud pankade suurematest kontojääkidest Eesti Pangas ja suurenenud sularahanõudlusest majanduses.
    Eesti Panga kapital ja reservid suurenesid septembris kaheksa protsenti, moodustades 1,333 miljardit krooni. Keskpank teatas, et kapitali ja reservide kasvu põhjustasid septembris teenitud tulu ja realiseerimata kasum välisaktivate ümberhindamisest.
    Eesti krooni kattevara moodustas septembri lõpul 7,283 miljardit krooni, suurenedes kuu jooksul 4,3 protsenti. Kattevara suurenes esimest korda pärast neljakuulist langusperioodi. BNS
    Valitsus esitas eile riigikogule mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tõstab kütuseaktsiisi praegusega võrreldes poole võrra.
    Seaduseelnõu esitamine on tingitud järgmise aasta riigieelarvest, milles nähakse ette mootorikütuste ja -õlide, välja arvatud diislikütuse, aktsiisi tõstmine 50 protsendi võrra.
    Bensiini aktsiisimäär on eelnõu järgi liitri kohta 1,8 krooni. BNS
    ASi Flora Kommerts aktsionärid otsustasid üldkoosolekul suurendada ettevõtte aktsiakapitali kaheksa miljoni kroonini.
    Flora Kommertsi pressiteenistus teatas, et firma üheksa kuu käive oli 45 miljonit krooni, millest 15 protsenti langeb ekspordile. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
USA tööstussektori tellimused jäid augustis juuli tasemele
USA tööstussektori tellimused jäid augustis sisuliselt juuli tasemele, peale juulis toimunud langust, mis viitab nõudluse jahenemisele, vahendab Wall Street Journal.
USA tööstussektori tellimused jäid augustis sisuliselt juuli tasemele, peale juulis toimunud langust, mis viitab nõudluse jahenemisele, vahendab Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.