Lühiuudised

Artikkel

- Uudised
- 8. oktoober 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) soovib osaleda RASi Eesti Merelaevandus erastamise konkursil koostöös teiste investoritega.
EBRD esindaja Eestis Andre Küüsvek ütles teisipäeval, et EBRD eesmärk oli erastamiskonkursile registreerudes teadvustada end kõigile registreerinud investoritele.
Küüsvek märkis, et EBRD ei pea praegu teiste potentsiaalsete investoritega läbirääkimisi. Kindlasti ei taha EBRD Eesti Merelaevandust üksi erastada, mistõttu on EBRD avatud kõigile teistele investorile, lisas ta.
Eesti Merelaevanduse esimese poolaasta käive oli 587 miljonit ja mullune puhaskasum 101,2 miljonit krooni. Ettevõtte aktsiakapital on 107,9 miljonit krooni. BNS
Kui suured riigimonopolid saavad 1997. a privatiseeritud, võib 1998. a alguses kaduda ka majandusministeerium, ütles valitsuse pressikonverentsil peaminister Tiit Vähi.
Majandusministeeriumi funktsioonid antaks sel juhul üle rahandusministeeriumile ning teede- ja sideministeeriumile, kes võiks hakata tegelema näiteks energeetikaküsimustega, märkis Vähi.
Valitsuse teisipäevase istungi päevakorras oli rahandusministeeriumi esitatud ettepanekuna makromajandusliku analüüsi- ja prognoosikeskuse loomine, kuid eespool mainitud põhjusel lükkus selle arutelu edasi.
Vähi sõnul soovitakse küsimust veel täiendavalt käsitleda probleemnõupidamisel.
Peaminister seadis kahtluse alla vajaduse luua majandusministeeriumi alluvusse uusi keskusi ja täiendavaid struktuure nüüd, mil peagi võib kõne alla tulla ministeeriumi enda likvideerimine. ETA
Teede -ja sideminister Kalev Kukk kinnitas Eesti Raudtee korraldatud Balti jaama rendikonkursi võitjateks ASid Contant, Harald Schleisinger, Arge SCI ja Gremoren. Välja renditakse 350 m2 pinda, investeeringute suurus on ligi 7 miljonit krooni.
Konkursil osales 13 firmat, rendile sooviti anda 2600 m2 pinda. Sobivat rentnikku ei leidnud äripind linnalähirongide paviljonis, ka jäi otsustamata Balti jaama keldrikorruse saatus. Rentnikku mitteleidnud pindadele kavatseb Eesti Raudtee peagi teha uue rendikonkursi.
Võidukate firmadega sõlmitakse 5--10 aastaks rendilepingud, mille kohaselt ettevõtted kohustuvad kahe kuu jooksul pärast lepingu kehtima hakkamist välja ehitama kiirtoidurestorani, kasiino, pagariäri ja fototarvete kaupluse. Seitsme miljoni kroonine investeering jaguneb firmade vahel nii: AS Contant 1,12 mln kr, AS Gremoren 80 000 kr ning Austria firmad Harald Schleisinger ja Arge SCI kumbki 3 mln kr.
Veel tänavu kuulutab Eesti Raudtee välja terve Balti jaama ja firmale kuuluva Toompuiestee äärse ala korrastamise ideekonkursi. ÄP
Rahandusministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarve eelnõu lisas, et tänavu kasvab Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2,5%--2,8% ja järgmisel aastal 3%.
Eratarbimise kasvuks pakub rahandusministeerium tänavu 2%--3% ja järgmisel aastal 1,5%--2%. Avalik tarbimine kasvab sama prognoosi järgi tänavu 1,6% ja tuleval aastal 1%.
SKT mahuks tootjahindades ennustab rahandusministeerium tänavu 45 miljardit krooni ja järgmisel aastal 53 miljardit krooni. Möödunud aasta esialgsetel andmetel oli SKT maht 37 miljardit krooni. BNS
Eesti on ajakirja The Economist majandusuuringute grupi EIU hinnangul endiselt suhteliselt suure poliitilise ja laenuriskiga, kuid kiirelt arenev riik.
Eesti sai The Economistilt teist kvartalit järjest üldiseks riskireitinguks D ja pälvis 100 punkti skaalal 60 punkti. Keskmise tähtajaga laenude riskigrupi hinnati hindega C ja lühiajalist kaubandusriski hindega B.
Eesti majandus peaks The Economisti majandusuuringute grupi prognooside kohaselt kasvama sellel aastal 3,3% ja järgmisel aastal 3,5%. Järgmisel aastal peaks inflatsioonitempo aeglustuma 20 protsendini.
Eesti koguvõlg kasvab sellel aastal 298 miljoni dollarini ja aasta pärast 377 miljoni dollarini. BNS
Hansapanga üheksa kuu puhaskasum oli 128,2 miljonit krooni, mis on 25 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil.
Hansapanga bilansimaht kasvas septembri lõpuks ligi viie miljardi kroonini -- 4,98 miljardit krooni. Panga varad on aasta algusest suurenenud 47,7 protsenti.
Hansapanga üheksa kuu kogutulu oli 380,4 miljonit krooni ehk 41 protsenti rohkem kui läinud aasta samal ajal, ütles panga analüüsiosakonna juhataja Kristina Siimar.
Panga omakapital on üheksa kuu jooksul kasvanud 597,1 miljoni kroonini. BNS
Riigikogu rahanduskomisjon andis riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mille kohaselt riigikogu nimetab Eesti Panga 1996. aasta audiitoriteks firma Coopers & Lybrand audiitorid Ruut Mägi ja Hugh McNaughtani.
Audiitorite ülesanne on kontrollida Eesti Panga tegevust sellel majandusaastal ja kinnitada aastaaruande õigsus. Mõlemad audiitorid on auditeerinud keskpanka ka 1994. ja 1995. aastal.
Rahvusvahelise praktika kohaselt kasutatakse samasid audiitoreid mitme aasta vältel võimaldamaks neil põhjalikult süveneda panga töösse. ETA
Eesti investeerimisfondide seas oli septembris aastases arvestuses suurim erastamise investeerimisfondi Milleenium tootlus, mis ulatus 80,5 protsendini.
Hoiupanga Aktivajuhtimise ASi hallatava Suurerastamise investeerimisfondi (SEIF) ja Hoiupanga investeerimisfondi tootlused olid vastavalt 61,9 ja 43,6 protsenti.
Hansa Asset Managemendi juhitavate fondide Hansa erastamisfondi ja Balti kasvufondi tootlused olid vastavalt 36,2 ja 16,2 protsenti. BNS
Eesti Panga bilansimaht kasvas septembris 3,9 protsenti, moodustades 8,37 miljardit krooni.
Eesti Panga infoosakonna andmetel suurenesid panga kohustused 3,1; kapital ja reservid ligi 8 protsenti. Kohustuste kasv on infoosakonna teatel tingitud pankade suurematest kontojääkidest Eesti Pangas ja suurenenud sularahanõudlusest majanduses.
Eesti Panga kapital ja reservid suurenesid septembris kaheksa protsenti, moodustades 1,333 miljardit krooni. Keskpank teatas, et kapitali ja reservide kasvu põhjustasid septembris teenitud tulu ja realiseerimata kasum välisaktivate ümberhindamisest.
Eesti krooni kattevara moodustas septembri lõpul 7,283 miljardit krooni, suurenedes kuu jooksul 4,3 protsenti. Kattevara suurenes esimest korda pärast neljakuulist langusperioodi. BNS
Valitsus esitas eile riigikogule mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tõstab kütuseaktsiisi praegusega võrreldes poole võrra.
Seaduseelnõu esitamine on tingitud järgmise aasta riigieelarvest, milles nähakse ette mootorikütuste ja -õlide, välja arvatud diislikütuse, aktsiisi tõstmine 50 protsendi võrra.
Bensiini aktsiisimäär on eelnõu järgi liitri kohta 1,8 krooni. BNS
ASi Flora Kommerts aktsionärid otsustasid üldkoosolekul suurendada ettevõtte aktsiakapitali kaheksa miljoni kroonini.
Flora Kommertsi pressiteenistus teatas, et firma üheksa kuu käive oli 45 miljonit krooni, millest 15 protsenti langeb ekspordile. BNS
Hetkel kuum