9 oktoober 1996

Merelaevanduse püüdmiseks on võrgud väljas

Täpselt nädala eest, Eesti Merelaevanduse erastamispakkumuste esitamise viimasel päeval, tegi teiste seas oma pakkumuse AS ESCO Holding. Firma taga on Eesti Merelaevanduse juhtkonna liikmed eesotsas peadirektor Toivo Ninnasega. Ninnase sõnul on nende partneriks Rootsi investeerimispank Garnegia AB.

ESCO Holdingu ja rootslaste pakkumist toetab Eesti Ühispank. Panga nõukogu esimehe Aare Urmi ja juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul Ühispank otseselt erastamisel ei osale. Küll aga on mõlemad mehed kinnitanud, et Ühispank on Merelaevandusest huvitatud kui kliendist.

ESCO Holdinguga võib lõpp-pakkumises liituda ka Ernesto Preatoni juriidiline esindus Eestis -- OÜ Idapoole Äriagentuur. Preatoni on ka ise kinnitanud, et kuna tegu on suure objektiga, tuleb tal leida Eestist koostööpartner. See võiks olla Merelaevanduse praegune juhtkond. Juba praegu võib arvata, et Preatoni, Merelaevanduse juhtkonna ja rootslaste ühispakkumine on üks tõsisemalt võetavaid.

Kuna pakkumist toetab ka Ühispank ning arvestades seda, et Rootsi partneri puhul on tegemist investeerimispangaga, ei tohiks raha leidmine osutuda väga keeruliseks probleemiks. Ninnas on ise avaldanud arvamust, et kuna erastamisel läheb vaja laenuraha, mille protsent ei ületaks kaheksat, ning kuna Eestis nii odavat raha ei leidu, tuleks kaasata pakkumisse välisinvestor.

Pealegi on ESCO Holdingul, eesotsas Toivo Ninnasega, olemas kõikidest pakkujatest parim ülevaade Merelaevanduse hetkeseisust.

Üks tundmatuks jääda soovinud Merelaevanduse erastamisega seotud isik ütles, et ainult praegune firma juhtkond teab, milline on Merelaevanduse varade struktuur ning väärtus. Tema sõnul on väga raske firma bilanssi kokku panna, sest Merelaevandusel on palju offshore-firmasid, kuhu on laevad üle kanditud. Ta lisas, et kui erastamiskonkursi võitja ei ole firmas nii otseselt kui ka kaudselt niite tõmbavatele isikutele sobiv, on uuel omanikul tükk tegu, et tõestada, et kogu vara kuulub nüüd talle, sest firma struktuur on väga keeruliseks muutunud.

ESCO Holdingu pakkumisele on oma õnnistuse andnud ka peaminister Tiit Vähi. Ninnasega on Vähi seotud Tööstuspanga algusaegadest, mil Vähi enne valitsusse asumist panga nõukogu esimehe toolil istus. Merelaevandus oli aga panga klient ning kui firma ostis mõne uue laeva, kajastus see ka panga bilansimahus.

Taanlaste osalus pole välistatud

Pakkumise esitanud Balti Cresco Investeerimisgrupi ASi taga võib suure tõenäosusega seista juba Estonian Airi ja Loksa laevaremonditehase oma tütarettevõtete kaudu erastanud Taani suurkontsern A. P. Møeller Group. Kuigi kontsern kinnitas hiljaaegu oma pressiteates, et pakkumist ei tehta, kinnitati enne pressiteate avaldamist kontserni avalike suhete osakonnast Äripäevale, et hetkel tutvutakse erastamistingimustega ning suure tõenäosusega pakkumine esitatakse. Äripäevale teadaolevatel andmetel käis üks kontsernile lähedalseisev isik Toivo Ninnasega vestlemas. «Minu teada polnud tegu ei Cresco ega ka otseselt kontserni inimesega,» kommenteeris asja üks Merelaevanduse töötaja.

Reedel kontserni avalike suhete osakonnast osalemist ei kinnitatud ega lükatud ka ümber, kuid soovitati nädala lõpus ühendust võtta Balti Cresco Investeerimisgrupi ASiga. Sealt öeldi Äripäevale, et hetkel Eesti Merelaevanduse erastamisega seoses mingeid kommentaare ei anta, sest seda on veel vara teha.

Võttes arvesse, et Taani kontsernile kuuluvate firmade hulgas on kaubaveoga tegelev laevafirma, naftapuurtornid ja laevaehitustehas, on tõenäosus, et keegi neist Eesti Merelaevanduse vastu huvi tunneb, siiski väga suur.

Revanshi soovib seekordsel erastamismöllul kevadel Estonian Airist ilma jäetud grupp, mille hing ja aju on Tallinna Pank, eesotsas nõukogu esimehe Guido Sammelseljaga.

Kuigi pank kinnitamata andmetel ise pakkumist ei teinud, on selge märk panga huvist Talinvesti pakkumine. Kuigi Nomura International osaleb väidetavalt ka koos Hansa Investeeringutega, ei ole võimatu, et koostööd tehakse ka Tallinna Pangaga. Teadupärast viis Tallinna Pank läbi Tallinna linna võlakirjade emissiooni ja raha selle jaoks tuli Nomura Internationalilt.

Kui tuletada meelde Estonian Airi erastamist, siis tegid Tallinna Pank ja Talinvest koostööd. Samuti osales tookordki pakkumises üks Tallinna Panga aktsionär Swedfund International AB.

Siia huvigruppi võib paigutada ka Esimese Investeeringute ASi, mille taga seisab Henn Ruubel. Sama mees töötas pikka aega Merelaevandusele ja Inreko Laevadele kuuluva operaatorfirma, ASi Hansatee finantsdirektorina ning korraldas Inreko rahaasju. Ruubel läks omal ajal tülli Toivo Ninnase ja Ain Hanschmidtiga, sest kustutas Hansatee finantsdirektorina eelkõige võlgnevusi Inreko Laevade ees. Võlgnevused Merelaevandusele ja Ühispangale jäid tagaplaanile.

Äripäevale teadaolevalt kavatseb Tallinna Pank strateegilise partnerina erastamisse kaasata ka ühte Norra laevakompaniid. Kinnitamata andmetel esitab Nomura International pakkumise ka Läti Merelaevanduse erastamiskonkursile, kuhu saab pakkumisi esitada kuni 1. novembrini. Nomura on välja pakkunud idee korraldada Läti Merelaevanduse aktsiate müüki rahvusvahelistel börsidel.

Hansa Investeeringute pakkumise taga võib kaudselt näha ka Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) soovi Merelaevandus omale kahmata.

Ka selle pakkumise puhul ei teki ilmselt probleemi, mis paljudele teistele võib saatuslikuks osutuda -- kust saada raha?

Kuna Merelaevandus erastatakse aktsiakapitali kolmekordse laiendamise teel ja firma aktsiakapital on hetkel ligi 110 miljonit krooni, näitab kerge arvutustehe, et uuel omanikul tuleb lauale laduda vähemalt 300 miljonit krooni. Nagu Nomuragi tunneb EBRD huvi ka Läti Merelaevanduse erastamise vastu.

Toomas Reisenbuk Hansa Investeeringutest ütles, et iseseisvalt pakkumise teinud osaühing Arbonale kuulub Nomura Internationalile, Hansa Investeeringutele ja Norra laevanduse finantseerimisfirmale Marsoft. Nii Hansa Investeeringute kui OÜ Arbonale esindajaks on märgitud Toomas Reisenbuk, kes töötas mõni aeg enne Hansa Investeeringutes tööleasumist EBRD Eesti esinduses.

On vägagi tõenäoline, et kuigi Reisenbuk ja EBRD lahkuminek polnud sõbralik, jõutakse äriliste unistuste realiseerimisel vanu kontakte kasutades kokkuleppele. Kui kokkulepe saavutatakse on see huvigrupp astunud suure sammu, eriti just finantsallikate leidmise poole.

Edasine peaülesanne on nende jaoks vajalikku merendusalast know-how'd valdava partneri leidmine. Kuid arvestades EBRD kontakte ning osalust kõikvõimalikes projektides, ei tohiks see olla just eriti keeruline ülesanne.

Olevimäe advokaadibüroo, kes samuti erastamisagentuuri oma pakkumise jättis, tegutseb arvatavasti mõne majandusringkonna esindajana.

Võimalik, et tegu on Vene kapitali esindajaga Eestis. Sellise oletuse võib teha eelkõige seetõttu, et Olevimäe advokaadibüroo tegeleb peamiselt vene ärimeeste esindamisega Eestis. Samasse huvigruppi saab paigutada ka iseseisva pakkumise teinud Moodulgrupi ASi.

Huvigrupis tõmbavad kinnitamata andmetel niite Eesti kultuurifondi tegevjuhid Kalle Liiv ja Jossif Eidelkind. Võimalikule koostööle viitab ka fakt, et aadressil Olevimägi 14 asuvad nii kultuurifond kui ka Olevimäe advokaadibüroo, kes rendib esimese käest ruume.

Pakkumised, mille taga võib samuti Vene kapital olla, on NESTi oma, kelle kontaktisikuna on ajakirjanduses viimastel päevadel nimetatud Azol Minejevit, ning Multicann Findlandi pakkumine

Juba aegsasti enne 3. oktoobrit esitas oma pakkumise Suurbritannia merealaste investeeringutega tegelev firma Tufton Oceanis. Nimelt oli Toivo Ninnast külastanud Oceanise firma esindaja, kes teatas, et läheb kohe agentuuri pakkumist viima, kuid pidas vajalikuks sellest eelnevalt firma juhtkonda informeerida.

See, et pakkumises osaleb ka Van Uden Transport Group B.V., pole just juhuslik, sest hiljaaegu käis Eestis maad kuulamas Hollandi transpordiminister.

Pakkumise teinud ASi PKL puhul on tegu Saksa mereekspedeerimisfirmaga.

Seda, et seltskond on seekord mitmekesine ja mäng kõrge, näitab seegi, et Äripäevale teadaolevatel andmetel on Merelaevanduse erastamise pärast Eestis maad kuulamas käinud Türgi ja Iirimaa ettevõtjad, kuid asjaosaliste endi sõnul pole tõenäoline, et nemad erastamiskonkurentsis jaksavad sammu pidada, sest Merelaevanduse erastamisel löövad kaasa märksa kaalukamad kohalikud- ja välisärimehed.

Erastamisagentuur teatab registreerunutele pakkumise esimese etapi tingimused, sealhulgas pakkumise esimese etapi tähtaja, 60 päeva jooksul alates 3. oktoobrist.

Hetkel kuum