• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Relvakaubandus laieneb

    Relvakaubanduse elavnemise tingis IISSi järgi eelkõige Lähis-Ida ja Ida-Aasia regiooni maade suurenenud nõudlus.
    Samas jääb praegune relvakaubanduse maht veel tugevalt alla endistele hiilgeaegadele, mil külma sõja aegne võidurelvastumine tõstis relvakaubanduse mahu 1987. aastaks 78,6 mld dollarini.
    Maailma suurimaks relvade ostjaks 1995. aastal oli Saudi Araabia 8,1 miljardi dollariga, võrrelduna 6,9 miljardi dollariga 1994. aastal. Kogu Lähis-Ida regiooni relvahanked kasvasid sealjuures 12 miljardilt dollarilt 12,8 miljardile dollarile.
    Ida-Aasia regiooni suundunud relvatarned kasvasid 6,2 miljardilt dollarilt 1994. a 7,3 miljardile dollarile eelmisel aastal, kusjuures oma suurenenud relvaostudega paistsid silma India, Taivan, Lõuna-Korea, Pakistan, Hiina, Tai ja Vietnam.
    Maailma suurimaks relvade tarnijaks 13,3 miljardi dollariga ehk 44 protsendiga kogumahust jäi eelmisel aastal endiselt USA. Venemaa kahekordistas mullu oma relvaekspordi kolme miljardi dollarini, kuid seda on märgatavalt vähem kui 29,1 miljardi dollarini ulatunud N. Liidu relvaeksport 1987. aastal.
    Nõudluse vähenemine on kõige märgatavam NLi endistes satelliitriikides, mille hulka kuuluvad Kuuba, Vietnam, Põhja-Korea, Iraak, Süüria, Liibüa, Etioopia ja Angoola.
    «NSVLi mõju vähenemise tõttu on relvatarned Lõuna-Ameerikasse ... ja Aafrikasse langenud 60ndate aastate tasemele,» märgib aruanne.
    Rahapuuduses Vene armeele prognoosib IISS jätkuvat langust. Sellest hoolimata oli Venemaa 1995. a sõjalistelt kulutustelt USA järel teisel kohal.
    IISSi aruande alusel on sõjaväelised kulutused 1995. a langenud 15%, moodustades 82 miljardit dollarit. Tegelik langus võrreldes 1992. aastaga on 45%.
    Sõjaväelaste palgad on mitmeid kuid maksmata, armee on võlgu muu hulgas ka energiaettevõtetele, mis on enam kui üks kord ähvardanud lõpetada sõjaväeliste baaside varustamise elektrienergiaga.
    Sõjaväe võitlusvõime ja moraali langus peegeldub ka 20 kuud kestnud Tshetsheenia sõjas, kus Vene armee on kergerelvastuses korduvalt vastasele alla jäänud. REUTER-ETA-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: retoorika, mis seob kõrge aktsiisi kliimaga, püsib kanajalgadel
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Investorite riskijanu on taastumas Nafta tõusis 3 aasta tippu
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Raadiohommik täis tipptegijate plaane 2022. aastaks
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Soome ekspeaminister saab prisket tasu Venemaa riiklikult pangalt
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.