Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Relvakaubandus laieneb

    Relvakaubanduse elavnemise tingis IISSi järgi eelkõige Lähis-Ida ja Ida-Aasia regiooni maade suurenenud nõudlus.
    Samas jääb praegune relvakaubanduse maht veel tugevalt alla endistele hiilgeaegadele, mil külma sõja aegne võidurelvastumine tõstis relvakaubanduse mahu 1987. aastaks 78,6 mld dollarini.
    Maailma suurimaks relvade ostjaks 1995. aastal oli Saudi Araabia 8,1 miljardi dollariga, võrrelduna 6,9 miljardi dollariga 1994. aastal. Kogu Lähis-Ida regiooni relvahanked kasvasid sealjuures 12 miljardilt dollarilt 12,8 miljardile dollarile.
    Ida-Aasia regiooni suundunud relvatarned kasvasid 6,2 miljardilt dollarilt 1994. a 7,3 miljardile dollarile eelmisel aastal, kusjuures oma suurenenud relvaostudega paistsid silma India, Taivan, Lõuna-Korea, Pakistan, Hiina, Tai ja Vietnam.
    Maailma suurimaks relvade tarnijaks 13,3 miljardi dollariga ehk 44 protsendiga kogumahust jäi eelmisel aastal endiselt USA. Venemaa kahekordistas mullu oma relvaekspordi kolme miljardi dollarini, kuid seda on märgatavalt vähem kui 29,1 miljardi dollarini ulatunud N. Liidu relvaeksport 1987. aastal.
    Nõudluse vähenemine on kõige märgatavam NLi endistes satelliitriikides, mille hulka kuuluvad Kuuba, Vietnam, Põhja-Korea, Iraak, Süüria, Liibüa, Etioopia ja Angoola.
    «NSVLi mõju vähenemise tõttu on relvatarned Lõuna-Ameerikasse ... ja Aafrikasse langenud 60ndate aastate tasemele,» märgib aruanne.
    Rahapuuduses Vene armeele prognoosib IISS jätkuvat langust. Sellest hoolimata oli Venemaa 1995. a sõjalistelt kulutustelt USA järel teisel kohal.
    IISSi aruande alusel on sõjaväelised kulutused 1995. a langenud 15%, moodustades 82 miljardit dollarit. Tegelik langus võrreldes 1992. aastaga on 45%.
    Sõjaväelaste palgad on mitmeid kuid maksmata, armee on võlgu muu hulgas ka energiaettevõtetele, mis on enam kui üks kord ähvardanud lõpetada sõjaväeliste baaside varustamise elektrienergiaga.
    Sõjaväe võitlusvõime ja moraali langus peegeldub ka 20 kuud kestnud Tshetsheenia sõjas, kus Vene armee on kergerelvastuses korduvalt vastasele alla jäänud. REUTER-ETA-ÄP
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Bigbanki võlakirjade alumine piir märgiti kolm korda üle
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Majandusekspert tõestas: me ei olegi majanduskriisis
Me ei ole hetkel kriisis, kinnitas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai Äripäeva kinnisvarakonverentsil statistilisi andmeid kõrvutades.
Me ei ole hetkel kriisis, kinnitas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai Äripäeva kinnisvarakonverentsil statistilisi andmeid kõrvutades.
Raadiohitid: Martin Villig tööjõukriisist ja salakiri, mis lõi jalust Martin Helme
Nädala kuulatuimate saadete hulka jõudis suur intervjuu Eduka Eesti konkursi võitnud Bolti kaasasutaja Marin Villiguga. Aga tähelepanu püüdsid ka Äripäeva ajakirjanike saated, kus võeti luubi alla Martin Helme, kes kaotas kontrolli, kui paljastus EKRE sisekiri.
Nädala kuulatuimate saadete hulka jõudis suur intervjuu Eduka Eesti konkursi võitnud Bolti kaasasutaja Marin Villiguga. Aga tähelepanu püüdsid ka Äripäeva ajakirjanike saated, kus võeti luubi alla Martin Helme, kes kaotas kontrolli, kui paljastus EKRE sisekiri.