Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Relvakaubandus laieneb

    Relvakaubanduse elavnemise tingis IISSi järgi eelkõige Lähis-Ida ja Ida-Aasia regiooni maade suurenenud nõudlus.
    Samas jääb praegune relvakaubanduse maht veel tugevalt alla endistele hiilgeaegadele, mil külma sõja aegne võidurelvastumine tõstis relvakaubanduse mahu 1987. aastaks 78,6 mld dollarini.
    Maailma suurimaks relvade ostjaks 1995. aastal oli Saudi Araabia 8,1 miljardi dollariga, võrrelduna 6,9 miljardi dollariga 1994. aastal. Kogu Lähis-Ida regiooni relvahanked kasvasid sealjuures 12 miljardilt dollarilt 12,8 miljardile dollarile.
    Ida-Aasia regiooni suundunud relvatarned kasvasid 6,2 miljardilt dollarilt 1994. a 7,3 miljardile dollarile eelmisel aastal, kusjuures oma suurenenud relvaostudega paistsid silma India, Taivan, Lõuna-Korea, Pakistan, Hiina, Tai ja Vietnam.
    Maailma suurimaks relvade tarnijaks 13,3 miljardi dollariga ehk 44 protsendiga kogumahust jäi eelmisel aastal endiselt USA. Venemaa kahekordistas mullu oma relvaekspordi kolme miljardi dollarini, kuid seda on märgatavalt vähem kui 29,1 miljardi dollarini ulatunud N. Liidu relvaeksport 1987. aastal.
    Nõudluse vähenemine on kõige märgatavam NLi endistes satelliitriikides, mille hulka kuuluvad Kuuba, Vietnam, Põhja-Korea, Iraak, Süüria, Liibüa, Etioopia ja Angoola.
    «NSVLi mõju vähenemise tõttu on relvatarned Lõuna-Ameerikasse ... ja Aafrikasse langenud 60ndate aastate tasemele,» märgib aruanne.
    Rahapuuduses Vene armeele prognoosib IISS jätkuvat langust. Sellest hoolimata oli Venemaa 1995. a sõjalistelt kulutustelt USA järel teisel kohal.
    IISSi aruande alusel on sõjaväelised kulutused 1995. a langenud 15%, moodustades 82 miljardit dollarit. Tegelik langus võrreldes 1992. aastaga on 45%.
    Sõjaväelaste palgad on mitmeid kuid maksmata, armee on võlgu muu hulgas ka energiaettevõtetele, mis on enam kui üks kord ähvardanud lõpetada sõjaväeliste baaside varustamise elektrienergiaga.
    Sõjaväe võitlusvõime ja moraali langus peegeldub ka 20 kuud kestnud Tshetsheenia sõjas, kus Vene armee on kergerelvastuses korduvalt vastasele alla jäänud. REUTER-ETA-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Tagasihoidliku kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid positiivselt
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.