Relvakaubanduse elavnemise tingis IISSi järgi eelkõige Lähis-Ida ja Ida-Aasia regiooni maade suurenenud nõudlus.
Samas jääb praegune relvakaubanduse maht veel tugevalt alla endistele hiilgeaegadele, mil külma sõja aegne võidurelvastumine tõstis relvakaubanduse mahu 1987. aastaks 78,6 mld dollarini.
Maailma suurimaks relvade ostjaks 1995. aastal oli Saudi Araabia 8,1 miljardi dollariga, võrrelduna 6,9 miljardi dollariga 1994. aastal. Kogu Lähis-Ida regiooni relvahanked kasvasid sealjuures 12 miljardilt dollarilt 12,8 miljardile dollarile.
Ida-Aasia regiooni suundunud relvatarned kasvasid 6,2 miljardilt dollarilt 1994. a 7,3 miljardile dollarile eelmisel aastal, kusjuures oma suurenenud relvaostudega paistsid silma India, Taivan, Lõuna-Korea, Pakistan, Hiina, Tai ja Vietnam.
Maailma suurimaks relvade tarnijaks 13,3 miljardi dollariga ehk 44 protsendiga kogumahust jäi eelmisel aastal endiselt USA. Venemaa kahekordistas mullu oma relvaekspordi kolme miljardi dollarini, kuid seda on märgatavalt vähem kui 29,1 miljardi dollarini ulatunud N. Liidu relvaeksport 1987. aastal.
Nõudluse vähenemine on kõige märgatavam NLi endistes satelliitriikides, mille hulka kuuluvad Kuuba, Vietnam, Põhja-Korea, Iraak, Süüria, Liibüa, Etioopia ja Angoola.
«NSVLi mõju vähenemise tõttu on relvatarned Lõuna-Ameerikasse ... ja Aafrikasse langenud 60ndate aastate tasemele,» märgib aruanne.
Rahapuuduses Vene armeele prognoosib IISS jätkuvat langust. Sellest hoolimata oli Venemaa 1995. a sõjalistelt kulutustelt USA järel teisel kohal.
IISSi aruande alusel on sõjaväelised kulutused 1995. a langenud 15%, moodustades 82 miljardit dollarit. Tegelik langus võrreldes 1992. aastaga on 45%.
Sõjaväelaste palgad on mitmeid kuid maksmata, armee on võlgu muu hulgas ka energiaettevõtetele, mis on enam kui üks kord ähvardanud lõpetada sõjaväeliste baaside varustamise elektrienergiaga.
Sõjaväe võitlusvõime ja moraali langus peegeldub ka 20 kuud kestnud Tshetsheenia sõjas, kus Vene armee on kergerelvastuses korduvalt vastasele alla jäänud. REUTER-ETA-ÄP