Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käibemaksuseaduse muutmine ärritab riigikogu

    12. juunil jõustunud käibemaksuseaduse järgi ei ole käibemaksu võimalik maha arvata, kui kaupu või teenuseid on ostetud sularahas enam kui 50 000 krooni eest. Riigikogu liikme Vootele Hanseni sõnul läheb selline põhimõte vastuollu rahaseadusega. Reformierakondlane Jürgen Ligi nõustus: «Me lihtsalt ei suutnud seda koalitsioonile selgeks teha.»
    Rahaseaduse järgi on raha nii pangakontol kui kupüürides või müntides ringlusvahendina oma staatuse poolest võrdne, mistõttu on üle 50 000kroonise sularahatehingu korral käibemaksu mahaarvamise keelamine selges vastuolus rahaseadusega.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju eitas vastuolu. «Ükski soliidne ärimees ei hakka 50 000kroonist arvet maksma sularahas, pärast seda ei võtaks teda keegi enam tõsiselt,» rääkis Raju.
    «Ilmselt on mõnel ministril väga raske tunnistada, et tema lapsuke on aia taha läinud,» kostis Ligi. Tema sõnul oli teiste nende esitatud käibemaksuseaduse paranduste toomine riigikogu menetlusse võimalik vaid tingimusel, et kehtima jääb 50 000 krooni piirang.
    «See punkt on siiski ahistav,» kommenteeris Pindi Investi juhatuse esimees Rein Kilk. Tema sõnul on kogu valitsuse maksupoliitika läbimõtlematu. «Näiteks kütuseaktsiisi tõstetakse järgmisel aastal selleks, et teed vajavad remonti, aga kui aktsiisist laekub 600 miljonit, siis teede remondiks kavatsetakse kulutada vaid 500 mln krooni,» kritiseeris Kilk.
    Eitava seisukoha andis valitsus ja riigikogu rahanduskomisjon ka Heiki Kranichi ja Jürgen Ligi ettepanekule mitte maksustada hoonestusõiguse seadmist, kuid lõplik otsus selles küsimuses on parlamendi teha. Ligi ja Kranich selgitasid, et kuna kinnisasjade käivet ei maksustata Eestis käibemaksuga, siis hoonestusõiguse seadmise maksustamine mõjub kinnisvaraturule diskrimineerivalt.
    Kinnisvarafirma ERI direktor Andres Liinsoo sõnas, et neid see punkt ei häiri: «Kõik sõltub ju firma kassavoogude planeerimisest.»
    Liinsoole oponeeris Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Indrek Saul: «Reformierakonna muudatusettepanek on väga õige. Ja ma ei ole kuulnud ka ühtki argumenti, miks just hoonestusõiguse seadmine on maksustatud. Nii võib ju igale asjale suvaliselt maksud peale panna.»
    Valitsus ja riigikogu toetas üksmeelselt Raju esitatud käibemaksuseaduse muudatust lubada sõiduautode ostmisel makstud käibemaks maha arvata ettevõtjatel, kelle põhitegevus on sõiduautode müük või kapitali- või kasutusrendile andmine.
    Parlament toetas ka Ligi ja Kranichi ettepanekut muuta tagasi kevadel kehtestatud käibemaksuseaduse punkt, mis ütleb, et enammakstud käibemaks jääb eelseisva maksuperioodi katteks ja tagastatakse ainult juhul, kui enammaksmine on tingitud nullmääraga maksustatavast käibest, tegelikult siis ekspordist. Ligi sõnul oleks loogiline, et nii ekspordiks kui siseturu tarbeks tootjad saavad käibemaksu tagasi ühel ajal.
    Reformierakondlaste seadusemuudatus jätab maksuametile õiguse külmutada enammakstud käibemaks vaid firma puhul, kellega ta protsessib.
    Riigikogu rahanduskomisjon toetas käibemaksu seaduse muudatusi, mis ütlevad, et maksu- või tolliameti vaidluses maksukohustuslasega kauba impordi, ekspordi või taasväljaveo üle ei pea tõestusdokumente välisriikide tolliametitest hankima mitte maksukohustuslane, vaid tolliamet.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.