Käibemaksuseaduse muutmine ärritab riigikogu

12. juunil jõustunud käibemaksuseaduse järgi ei ole käibemaksu võimalik maha arvata, kui kaupu või teenuseid on ostetud sularahas enam kui 50 000 krooni eest. Riigikogu liikme Vootele Hanseni sõnul läheb selline põhimõte vastuollu rahaseadusega. Reformierakondlane Jürgen Ligi nõustus: «Me lihtsalt ei suutnud seda koalitsioonile selgeks teha.»

Rahaseaduse järgi on raha nii pangakontol kui kupüürides või müntides ringlusvahendina oma staatuse poolest võrdne, mistõttu on üle 50 000kroonise sularahatehingu korral käibemaksu mahaarvamise keelamine selges vastuolus rahaseadusega.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju eitas vastuolu. «Ükski soliidne ärimees ei hakka 50 000kroonist arvet maksma sularahas, pärast seda ei võtaks teda keegi enam tõsiselt,» rääkis Raju.

«Ilmselt on mõnel ministril väga raske tunnistada, et tema lapsuke on aia taha läinud,» kostis Ligi. Tema sõnul oli teiste nende esitatud käibemaksuseaduse paranduste toomine riigikogu menetlusse võimalik vaid tingimusel, et kehtima jääb 50 000 krooni piirang.

«See punkt on siiski ahistav,» kommenteeris Pindi Investi juhatuse esimees Rein Kilk. Tema sõnul on kogu valitsuse maksupoliitika läbimõtlematu. «Näiteks kütuseaktsiisi tõstetakse järgmisel aastal selleks, et teed vajavad remonti, aga kui aktsiisist laekub 600 miljonit, siis teede remondiks kavatsetakse kulutada vaid 500 mln krooni,» kritiseeris Kilk.

Eitava seisukoha andis valitsus ja riigikogu rahanduskomisjon ka Heiki Kranichi ja Jürgen Ligi ettepanekule mitte maksustada hoonestusõiguse seadmist, kuid lõplik otsus selles küsimuses on parlamendi teha. Ligi ja Kranich selgitasid, et kuna kinnisasjade käivet ei maksustata Eestis käibemaksuga, siis hoonestusõiguse seadmise maksustamine mõjub kinnisvaraturule diskrimineerivalt.

Kinnisvarafirma ERI direktor Andres Liinsoo sõnas, et neid see punkt ei häiri: «Kõik sõltub ju firma kassavoogude planeerimisest.»

Liinsoole oponeeris Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Indrek Saul: «Reformierakonna muudatusettepanek on väga õige. Ja ma ei ole kuulnud ka ühtki argumenti, miks just hoonestusõiguse seadmine on maksustatud. Nii võib ju igale asjale suvaliselt maksud peale panna.»

Valitsus ja riigikogu toetas üksmeelselt Raju esitatud käibemaksuseaduse muudatust lubada sõiduautode ostmisel makstud käibemaks maha arvata ettevõtjatel, kelle põhitegevus on sõiduautode müük või kapitali- või kasutusrendile andmine.

Parlament toetas ka Ligi ja Kranichi ettepanekut muuta tagasi kevadel kehtestatud käibemaksuseaduse punkt, mis ütleb, et enammakstud käibemaks jääb eelseisva maksuperioodi katteks ja tagastatakse ainult juhul, kui enammaksmine on tingitud nullmääraga maksustatavast käibest, tegelikult siis ekspordist. Ligi sõnul oleks loogiline, et nii ekspordiks kui siseturu tarbeks tootjad saavad käibemaksu tagasi ühel ajal.

Reformierakondlaste seadusemuudatus jätab maksuametile õiguse külmutada enammakstud käibemaks vaid firma puhul, kellega ta protsessib.

Riigikogu rahanduskomisjon toetas käibemaksu seaduse muudatusi, mis ütlevad, et maksu- või tolliameti vaidluses maksukohustuslasega kauba impordi, ekspordi või taasväljaveo üle ei pea tõestusdokumente välisriikide tolliametitest hankima mitte maksukohustuslane, vaid tolliamet.