Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Interneti püsiühendusi iga aastaga kolm korda rohkem
Arvutiside organisatsiooni RIPE andmetel oli Eestis käesoleva aasta septembris 10 000 elaniku kohta 51 Interneti püsiühendust ja selle tulemusega edestab Eesti nii teisi Balti riike kui ka enamikke Ida- ja Kesk-Euroopa riike. Kõige arvutiseeritum riik Euroopas on Soome 630 püsiühendusega.
Interneti püsiühenduste arv kolmekordistub aasta jooksul ja see kasv jätkub veel mõned aastad, ennustab Aavo Raup arvutifirmast Microlink Online.
Internetiga on püsiühenduses 100--200 firmat ja modemsidega on ühendatud 1000--2000 firmat, ütles Raup. Tema sõnul asub enamik Internetiga ühenduses olevatest firmadest Tallinnas, kuna Tallinnas asub suurem osa Interneti-ühenduse pakkujaid ja seetõttu on Tallinnas kõige lihtsam ühendust saada.
Kuna iga püsiühenduse taga on keskmiselt 2--3 kasutajat, siis võib Interneti kasutajate arvuks Eestis pidada 20 000--30 000, ütles Raup. Enamik Interneti kasutajatest on üliõpilased, kes tunnevad hästi arvuteid ja kellel on juurdepääs arvutivõrkudele.
Internetiga püsiühenduse hankinud firmades kasutatakse tavaliselt rohkem arvuteid ja seal on nooremad töötajad, ütles Mauri Saarend turismifirmast Estravel. Saarendi sõnul on ühendus Internetiga pikemas perspektiivis väga kasulik, kuna läbi Interneti saab korraldada kogu firmat puudutava infovahetuse.
Estravel lõi kontakti Internetiga juba 1992. aastal ja endisest Estraveli arvutiosakonnast on välja kasvanud Interneti-teenust pakkuv firma Data Telecom.
Ühe Estraveli töötaja sõnul abistab Internet firma töötajaid igapäevases töös, kuna Internetis leidub sellist infot, mida paberitest ei leia. Nii näiteks oli üks klient soovinud infot Tina Turneri kontsertide toimumise aja kohta ja Internetist oli võimalik selle kohta teavet leida.
Saarendi sõnul kavatseb Estravel luua Interneti kõrvale teise võrgu Intranet, mille kaudu hakkab liikuma firmasisene informatsioon. Saarend ütles, et info hoidmine arvuti kõvaketastel ei maksa midagi, samuti on info edastamine Interneti kaudu odavam, mistõttu Interneti kasutamine võimaldab pikemas perspektiivis raha kokku hoida.
Microlink Online'i Interneti-asjatundja Hillar Leoste sõnul on lähemal ajal oodata firmade ulatuslikumat huvi Interneti vastu, kuna suur hulk firmasid omab juba kodulehekülge Internetis ja konkurendid ei taha maha jääda. Põhiline asi, millest firmade juhid huvituvad, on elekronpostiteenus.
Liviko arvutispetsialist Jaan Sipelgas ütles, et varsti tuleb Livikol Internetti kodulehekülg muretseda. Tema sõnul tuleb teha kõigepealt rehkendused, kas see end ära tasub. «Oleme olnud siin kergelt konservatiivid, ent edasi seda sammu vist enam lükata ei saa,» ütles Sipelgas, «asi on selles, et Internet on muutunud põhiliseks infovahetuse kanaliks.» Tema sõnul on praegu väga paljud firmad Internetiga liitumas. Seda on teinud näiteks Eesti meediaväljaanded, mida saab Internetis tasuta lugeda.
Internet on muutunud Sipelga sõnul vahendiks, mille kaudu suurt infomahtu edastada ja kuna firma kasvades suurenevad ka infomahud, on vaja hakata mõtlema Internetiga liitumise peale.
Sipelgas ütles, et Internet on väga mõjus enesereklaami vahend, mis on kättesaadav üle terve maailma.