16. oktoober 1996
Jaga lugu:

Kas sellist seadust on vaja?

Majandusministeerium ei kooskõlastanud justiitsministeeriumis koostatud majandustegevuse seaduse eelnõu. Meie arvates on loomulik, et kogu see litsentseerimine nõuab regulatsiooni. Eelnõu jäeti kooskõlastamata, sest seni on lõpuni vaidlemata, kas see regulatsioon peab toimuma majandustegevuse seaduse kaudu või siis erinevaid tegevusvaldkondi reguleerivate seaduste kaudu. Ma ise ei ole ka selles osas veel ei ühte ega teist meelt.

Võib-olla tõesti on vaja eraldi seadust, kus kogu see litsentseerimine oleks ühte moodi paika pandud ja kõigile selge, aga kindlasti ei ole vaja selle jaoks hakata moodustama uusi struktuure. Probleem on olemas, sest väga paljud valdkonnad, mis litsentseerimist vajavad, on praegu seadusega katmata.

Eelnõu võib muidugi minna ilma majandusministeeriumi kooskõlastuseta valitsusse, aga ma ei usu, et justiitsminister seda seaduseelnõu sellisel kujul valitsusse saadab. Arvatavasti tulevad mingid erinevad konsultatsioonid. Me väga loodaksime, et realiseerub meie ettepanek teha majandusministeeriumi juhtimisel uus töögrupp, kuhu kuuluksid ka need asjamehed, kes majandusega iga päev tegelevad. See töögrupp vaataks seaduseelnõu uuesti üle.

Peale litsentseerimise reguleerimise on seaduses kirjas ka see, kes võib üldse majandustegevust arendada ja millistele tingimustele ta peab vastama. See seadus oleks üldine kord ja puudutaks majandustegevust tervikuna, litsentseerimine on üks osa sellest.

Seaduses on kirjas küll nõuded ettevõtjale, kuid päris nii see ka ei ole, et ettevõtja peab hakkama mingi komisjoni ees tõestama, et ta ei ole kaamel. Põhimõte on see, et kui ettevõtlus on seotud mingi spetsiifilise valdkonnaga, siis on ka oluline haridus ja staazh. Iga mees võib muidugi kukekomme müüa, kuid näiteks mina ei saa hakata elektriseadmeid tootma, sest mul ei ole selleks vajalikku ettevalmistust ja haridust.

Ma ei usu, et ka rahandusministeerium seda eelnõud suure hooga kooskõlastama kipub. Iva on selles seaduses olemas, kuid praegu on see eelnõu kohmakas.

Selle seaduse üksikud lõigud on minu jaoks lausa vapustavad. Juristina tekitab see küsimusi, miks on vaja selliseid ühiskonnaelu valdkondi reguleerida. Ma kardan, et me tekitame ühiskonna, kus reguleerime ise ennast üle. Iga elujuhtumi jaoks ei ole vaja uut seadust. Täidame neid seadusi, mis meil on ja teeme need võimalikult kvaliteetseks. Meil on praegu sellised seadused, et kaks ühesuguse haridusega inimest loevad ja saavad seadusest erinevalt aru. Homme leiame võib-olla veel mõne eluvaldkonna, mis on seadusega katmata ja siis teeme jälle uue seaduse. Selle asemel, et koostada uusi seadusi, tuleks teha praegused seadused kvaliteetsemaks.

Meil osatakse viidata ainult Saksa näidetele. Justiitsministeerium ei rakenda peale Saksa eeskuju mingisugust muud eeskuju. Tõlketekste suudetakse võtta ka ainult saksakeelsetest seadusandlikest aktidest, natukene kohandatakse Eesti oludele ja ongi nagu uus seadus.

Seadus on praegu kooskõlastamisel majandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi vahel ning peaks lähemal ajal jõudma minu lauale. Kui ma olen seda põhjalikult lugenud, siis ma võin seda ka kommenteerida. Selle seaduse väljatöötamine kuulub majandusministeeriumi pädevusse ja majandusministeerium ka alustas sellega. Justiitsministeerium sekkus kaasaaitajana.

Tegelikult tuleb seda käsitleda ikkagi majandusministeeriumi eelnõuna, mida tõsi küll on justiitsministeeriumis põhjalikult töödeldud.

Kuna tegemist on majandusministeeriumi eelnõuga, siis ei peagi majandusministeerium sellele kooskõlastust andma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum