• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas sellist seadust on vaja?

    Majandusministeerium ei kooskõlastanud justiitsministeeriumis koostatud majandustegevuse seaduse eelnõu. Meie arvates on loomulik, et kogu see litsentseerimine nõuab regulatsiooni. Eelnõu jäeti kooskõlastamata, sest seni on lõpuni vaidlemata, kas see regulatsioon peab toimuma majandustegevuse seaduse kaudu või siis erinevaid tegevusvaldkondi reguleerivate seaduste kaudu. Ma ise ei ole ka selles osas veel ei ühte ega teist meelt.
    Võib-olla tõesti on vaja eraldi seadust, kus kogu see litsentseerimine oleks ühte moodi paika pandud ja kõigile selge, aga kindlasti ei ole vaja selle jaoks hakata moodustama uusi struktuure. Probleem on olemas, sest väga paljud valdkonnad, mis litsentseerimist vajavad, on praegu seadusega katmata.
    Eelnõu võib muidugi minna ilma majandusministeeriumi kooskõlastuseta valitsusse, aga ma ei usu, et justiitsminister seda seaduseelnõu sellisel kujul valitsusse saadab. Arvatavasti tulevad mingid erinevad konsultatsioonid. Me väga loodaksime, et realiseerub meie ettepanek teha majandusministeeriumi juhtimisel uus töögrupp, kuhu kuuluksid ka need asjamehed, kes majandusega iga päev tegelevad. See töögrupp vaataks seaduseelnõu uuesti üle.
    Peale litsentseerimise reguleerimise on seaduses kirjas ka see, kes võib üldse majandustegevust arendada ja millistele tingimustele ta peab vastama. See seadus oleks üldine kord ja puudutaks majandustegevust tervikuna, litsentseerimine on üks osa sellest.
    Seaduses on kirjas küll nõuded ettevõtjale, kuid päris nii see ka ei ole, et ettevõtja peab hakkama mingi komisjoni ees tõestama, et ta ei ole kaamel. Põhimõte on see, et kui ettevõtlus on seotud mingi spetsiifilise valdkonnaga, siis on ka oluline haridus ja staazh. Iga mees võib muidugi kukekomme müüa, kuid näiteks mina ei saa hakata elektriseadmeid tootma, sest mul ei ole selleks vajalikku ettevalmistust ja haridust.
    Ma ei usu, et ka rahandusministeerium seda eelnõud suure hooga kooskõlastama kipub. Iva on selles seaduses olemas, kuid praegu on see eelnõu kohmakas.
    Selle seaduse üksikud lõigud on minu jaoks lausa vapustavad. Juristina tekitab see küsimusi, miks on vaja selliseid ühiskonnaelu valdkondi reguleerida. Ma kardan, et me tekitame ühiskonna, kus reguleerime ise ennast üle. Iga elujuhtumi jaoks ei ole vaja uut seadust. Täidame neid seadusi, mis meil on ja teeme need võimalikult kvaliteetseks. Meil on praegu sellised seadused, et kaks ühesuguse haridusega inimest loevad ja saavad seadusest erinevalt aru. Homme leiame võib-olla veel mõne eluvaldkonna, mis on seadusega katmata ja siis teeme jälle uue seaduse. Selle asemel, et koostada uusi seadusi, tuleks teha praegused seadused kvaliteetsemaks.
    Meil osatakse viidata ainult Saksa näidetele. Justiitsministeerium ei rakenda peale Saksa eeskuju mingisugust muud eeskuju. Tõlketekste suudetakse võtta ka ainult saksakeelsetest seadusandlikest aktidest, natukene kohandatakse Eesti oludele ja ongi nagu uus seadus.
    Seadus on praegu kooskõlastamisel majandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi vahel ning peaks lähemal ajal jõudma minu lauale. Kui ma olen seda põhjalikult lugenud, siis ma võin seda ka kommenteerida. Selle seaduse väljatöötamine kuulub majandusministeeriumi pädevusse ja majandusministeerium ka alustas sellega. Justiitsministeerium sekkus kaasaaitajana.
    Tegelikult tuleb seda käsitleda ikkagi majandusministeeriumi eelnõuna, mida tõsi küll on justiitsministeeriumis põhjalikult töödeldud.
    Kuna tegemist on majandusministeeriumi eelnõuga, siis ei peagi majandusministeerium sellele kooskõlastust andma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.