Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas sellist seadust on vaja?

    Majandusministeerium ei kooskõlastanud justiitsministeeriumis koostatud majandustegevuse seaduse eelnõu. Meie arvates on loomulik, et kogu see litsentseerimine nõuab regulatsiooni. Eelnõu jäeti kooskõlastamata, sest seni on lõpuni vaidlemata, kas see regulatsioon peab toimuma majandustegevuse seaduse kaudu või siis erinevaid tegevusvaldkondi reguleerivate seaduste kaudu. Ma ise ei ole ka selles osas veel ei ühte ega teist meelt.
    Võib-olla tõesti on vaja eraldi seadust, kus kogu see litsentseerimine oleks ühte moodi paika pandud ja kõigile selge, aga kindlasti ei ole vaja selle jaoks hakata moodustama uusi struktuure. Probleem on olemas, sest väga paljud valdkonnad, mis litsentseerimist vajavad, on praegu seadusega katmata.
    Eelnõu võib muidugi minna ilma majandusministeeriumi kooskõlastuseta valitsusse, aga ma ei usu, et justiitsminister seda seaduseelnõu sellisel kujul valitsusse saadab. Arvatavasti tulevad mingid erinevad konsultatsioonid. Me väga loodaksime, et realiseerub meie ettepanek teha majandusministeeriumi juhtimisel uus töögrupp, kuhu kuuluksid ka need asjamehed, kes majandusega iga päev tegelevad. See töögrupp vaataks seaduseelnõu uuesti üle.
    Peale litsentseerimise reguleerimise on seaduses kirjas ka see, kes võib üldse majandustegevust arendada ja millistele tingimustele ta peab vastama. See seadus oleks üldine kord ja puudutaks majandustegevust tervikuna, litsentseerimine on üks osa sellest.
    Seaduses on kirjas küll nõuded ettevõtjale, kuid päris nii see ka ei ole, et ettevõtja peab hakkama mingi komisjoni ees tõestama, et ta ei ole kaamel. Põhimõte on see, et kui ettevõtlus on seotud mingi spetsiifilise valdkonnaga, siis on ka oluline haridus ja staazh. Iga mees võib muidugi kukekomme müüa, kuid näiteks mina ei saa hakata elektriseadmeid tootma, sest mul ei ole selleks vajalikku ettevalmistust ja haridust.
    Ma ei usu, et ka rahandusministeerium seda eelnõud suure hooga kooskõlastama kipub. Iva on selles seaduses olemas, kuid praegu on see eelnõu kohmakas.
    Selle seaduse üksikud lõigud on minu jaoks lausa vapustavad. Juristina tekitab see küsimusi, miks on vaja selliseid ühiskonnaelu valdkondi reguleerida. Ma kardan, et me tekitame ühiskonna, kus reguleerime ise ennast üle. Iga elujuhtumi jaoks ei ole vaja uut seadust. Täidame neid seadusi, mis meil on ja teeme need võimalikult kvaliteetseks. Meil on praegu sellised seadused, et kaks ühesuguse haridusega inimest loevad ja saavad seadusest erinevalt aru. Homme leiame võib-olla veel mõne eluvaldkonna, mis on seadusega katmata ja siis teeme jälle uue seaduse. Selle asemel, et koostada uusi seadusi, tuleks teha praegused seadused kvaliteetsemaks.
    Meil osatakse viidata ainult Saksa näidetele. Justiitsministeerium ei rakenda peale Saksa eeskuju mingisugust muud eeskuju. Tõlketekste suudetakse võtta ka ainult saksakeelsetest seadusandlikest aktidest, natukene kohandatakse Eesti oludele ja ongi nagu uus seadus.
    Seadus on praegu kooskõlastamisel majandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi vahel ning peaks lähemal ajal jõudma minu lauale. Kui ma olen seda põhjalikult lugenud, siis ma võin seda ka kommenteerida. Selle seaduse väljatöötamine kuulub majandusministeeriumi pädevusse ja majandusministeerium ka alustas sellega. Justiitsministeerium sekkus kaasaaitajana.
    Tegelikult tuleb seda käsitleda ikkagi majandusministeeriumi eelnõuna, mida tõsi küll on justiitsministeeriumis põhjalikult töödeldud.
    Kuna tegemist on majandusministeeriumi eelnõuga, siis ei peagi majandusministeerium sellele kooskõlastust andma.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Bigbanki võlakirjade alumine piir märgiti kolm korda üle
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Majandusekspert tõestas: me ei olegi majanduskriisis
Me ei ole hetkel kriisis, kinnitas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai Äripäeva kinnisvarakonverentsil statistilisi andmeid kõrvutades.
Me ei ole hetkel kriisis, kinnitas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai Äripäeva kinnisvarakonverentsil statistilisi andmeid kõrvutades.
Raadiohitid: Martin Villig tööjõukriisist ja salakiri, mis lõi jalust Martin Helme
Nädala kuulatuimate saadete hulka jõudis suur intervjuu Eduka Eesti konkursi võitnud Bolti kaasasutaja Marin Villiguga. Aga tähelepanu püüdsid ka Äripäeva ajakirjanike saated, kus võeti luubi alla Martin Helme, kes kaotas kontrolli, kui paljastus EKRE sisekiri.
Nädala kuulatuimate saadete hulka jõudis suur intervjuu Eduka Eesti konkursi võitnud Bolti kaasasutaja Marin Villiguga. Aga tähelepanu püüdsid ka Äripäeva ajakirjanike saated, kus võeti luubi alla Martin Helme, kes kaotas kontrolli, kui paljastus EKRE sisekiri.