President Kekkonen tegi Venemaale ettepaneku vahetada Lapimaa kirdeosa sõjas kaotatud Viiburi piirkonna vastu. NSV Liidu juht Leonid Brezhnev ei võtnud ettepanekut vastu.
See probleem muutus aktuaalseks 1968. aastal, kui NSV Liidu juhtkond taotles Soomelt Saksa Demokraatliku Vabariigi tunnustamist. Siis seadiski Kekkonen nõustumise tingimuseks minetatud Viiburi piirkonna tagastamise Soomele. Et suurendada NSV Liidu huvi asja vastu, pakkus ta vastu Lapimaa Enari ja Utsjoki maakonda -- piirkonda, mis suures osas piirneb NATO liikmesriigi Norraga. Esimest korda tegi Kekkonen niisuguse ettepaneku 1968. aastal Moskvas. Hiljem ta kordas seda 1969. ja 1972. aastal.
Autokraatse juhtimisstiiliga Kekkonen ei rääkinud Soomes kellelegi oma ettepanekust ega salajastest läbirääkimistest. Isegi peaminister Mauno Koivisto ei teadnud asjast midagi.
Veteranpoliitiku Johannes Virolaineni sõnul jõudis Kekkonen selles küsimuses kõige kaugemale oma vestlustes Nikita Hrushtshoviga. Aastal 1958 ütles Hrushtshov Kekkonenile umbes nii, et kuna Nõukogude-Soome suhted on väga head, siis «võime varsti Talvesõja oma mälust kustutada». Kuid Hrushtshov kaotas parteijuhi koha 1964. a ja Kekkonenil tuli seda asja edasi ajada vähemsõbralike Nõukogude juhtidega.
Kui Kekkoneni ettepanek oleks saanud teatavaks, oleks see põhjustanud suure kodumaise ja rahvusvahelise vastukaja. Vaevalt et Norra oleks vaikselt pealtvaatajaks jäänud, kui NSV Liidu piir oleks talle tunduvalt lähemale nihkunud.
«Kindlasti oleks siis olnud lõpp ka Põhjamaade koostööl,» arvas teadur Pekka Visuri Soome televisioonis. SD