• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsuse vahetus üleval

    «Kui öeldakse, et ma ei saa tööga hakkama, pean siis hoolega pingutama,» ütles eile valitsuse istungile tõttav välisminister Siim Kallas. Tema sõnul pole reformierakond kunagi rääkinud erakorralistest valimistest.
    «Ka valitsuskoalitsioonist lahkumisest ei hakanud meie rääkima, vaid meile esitati pretensioonid, et me ei saa oma tööga hakkama,» jätkas Kallas.
    Tema sõnul on üsna ebaloomulik töötada koalitsioonis, kus tööviljad pööratakse enda vastu. Kas reformierakond jätkab valitsuskoalitsioonis, otsustatakse Kallase sõnul novembri alguses erakonna volikogu koosolekul.
    Küsimusele, mida heidab peaminister Tiit Vähi ette reformierakonna ministrite tööle, vastas peaminister: «Selle teema avalik osa on minu jaoks ammendatud.»
    Vähi sõnul on ainus suurem lahkarvamus koonderakonna ja reformierakonna vahel peaministri koha osas. «Pean seda poliitilises võitluses loomulikuks ega heida seda kellelegi ette,» ütles ta.
    Siim Kallas teatas, et temal pole peaministri küsimuses koonderakonnaga mingit lahkheli.
    Tiit Vähi märkis, et ta ei usu, et kohalike volikogude valimistulemustel on väga suur mõju koalitsiooni koosseisule. Ta lisas, et pooldab koostöö jätkumist ka pärast Siim Kallase poolt varem välja käidud 7. novembrit, mil lõpeb Eesti eesistujamaa roll Euroopa nõukogus.
    Koonderakonna fraktsiooni esimehe Mart Siimanni sõnul on võimalik, et mingite kompromisside hinnaga jätkab senine koalitsioon tegevust ka pärast kohalikke valimisi, kuigi praegused lahkhelid on tõsisemad kui aasta alguses.
    Mõõdukate fraktsiooni liige Vambo Kaal avaldas arvamust, et aastavahetust valitsuskoalitsioon üle ei ela. «Normaalses parlamentaarses riigis ei saa koalitsioon koos püsida, kui valitsus ja ministrid ütlevad riigikogus olevatele koalitsiooniliikmetele ette, kuidas nad peavad hääletama,» põhjendas Kaal.
    Tema sõnul pole vaja otsida põhimõttelisi vastuolusid, mis koalitsioonis valitsevad. «Mehhanism, mis ei lase koos töötada, seisneb selles, et kogu aeg püütakse teineteisele ära teha,» lausus Kaal.
    Ta leidis, et pärast kohalike omavalitsuste valimistulemuste teatavakssaamist muutuvad jõuvahekorrad, mis annab reformierakonnale võimaluse valitsuses ja parlamendis tugevamat survet avaldada ja surve ongi see, mis riigikogu laiali paiskab.
    «Ma arvan, et Eestile oleks kõige kasulikum, kui enne 12. märtsi riigikogu koosseis laiali läheks, see hoiab riigi raha kokku, kuna 13. märtsil saab parlamendil kaks aastat täis ja riigikogu on välja teeninud sotsiaalsed garantiid,» rääkis Kaal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
USA tarbijakulutused detsembris langesid
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Valitsus kavandab kaugküttele lisatoetust
Sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva energiahindade toetuspaketiga jäeti unarusse kaugküttega majapidamised, mis moodustavad kodudest poole. Nüüd hakkab valitsus tekkinud vajakajäämist lappima.
Sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva energiahindade toetuspaketiga jäeti unarusse kaugküttega majapidamised, mis moodustavad kodudest poole. Nüüd hakkab valitsus tekkinud vajakajäämist lappima.