17. oktoober 1996
Jaga lugu:

Valitsuse vahetus üleval

«Kui öeldakse, et ma ei saa tööga hakkama, pean siis hoolega pingutama,» ütles eile valitsuse istungile tõttav välisminister Siim Kallas. Tema sõnul pole reformierakond kunagi rääkinud erakorralistest valimistest.

«Ka valitsuskoalitsioonist lahkumisest ei hakanud meie rääkima, vaid meile esitati pretensioonid, et me ei saa oma tööga hakkama,» jätkas Kallas.

Tema sõnul on üsna ebaloomulik töötada koalitsioonis, kus tööviljad pööratakse enda vastu. Kas reformierakond jätkab valitsuskoalitsioonis, otsustatakse Kallase sõnul novembri alguses erakonna volikogu koosolekul.

Küsimusele, mida heidab peaminister Tiit Vähi ette reformierakonna ministrite tööle, vastas peaminister: «Selle teema avalik osa on minu jaoks ammendatud.»

Vähi sõnul on ainus suurem lahkarvamus koonderakonna ja reformierakonna vahel peaministri koha osas. «Pean seda poliitilises võitluses loomulikuks ega heida seda kellelegi ette,» ütles ta.

Siim Kallas teatas, et temal pole peaministri küsimuses koonderakonnaga mingit lahkheli.

Tiit Vähi märkis, et ta ei usu, et kohalike volikogude valimistulemustel on väga suur mõju koalitsiooni koosseisule. Ta lisas, et pooldab koostöö jätkumist ka pärast Siim Kallase poolt varem välja käidud 7. novembrit, mil lõpeb Eesti eesistujamaa roll Euroopa nõukogus.

Koonderakonna fraktsiooni esimehe Mart Siimanni sõnul on võimalik, et mingite kompromisside hinnaga jätkab senine koalitsioon tegevust ka pärast kohalikke valimisi, kuigi praegused lahkhelid on tõsisemad kui aasta alguses.

Mõõdukate fraktsiooni liige Vambo Kaal avaldas arvamust, et aastavahetust valitsuskoalitsioon üle ei ela. «Normaalses parlamentaarses riigis ei saa koalitsioon koos püsida, kui valitsus ja ministrid ütlevad riigikogus olevatele koalitsiooniliikmetele ette, kuidas nad peavad hääletama,» põhjendas Kaal.

Tema sõnul pole vaja otsida põhimõttelisi vastuolusid, mis koalitsioonis valitsevad. «Mehhanism, mis ei lase koos töötada, seisneb selles, et kogu aeg püütakse teineteisele ära teha,» lausus Kaal.

Ta leidis, et pärast kohalike omavalitsuste valimistulemuste teatavakssaamist muutuvad jõuvahekorrad, mis annab reformierakonnale võimaluse valitsuses ja parlamendis tugevamat survet avaldada ja surve ongi see, mis riigikogu laiali paiskab.

«Ma arvan, et Eestile oleks kõige kasulikum, kui enne 12. märtsi riigikogu koosseis laiali läheks, see hoiab riigi raha kokku, kuna 13. märtsil saab parlamendil kaks aastat täis ja riigikogu on välja teeninud sotsiaalsed garantiid,» rääkis Kaal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum