Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlglasi ähvardab pankrot

    See on valitsuse seni kõige karmim ähvardus maksuvõlglastele, kelle süül on riigieelarve alalaekumisega, mistõttu viibib kuude viisi pensionide ja palkade maksmine.
    Venemaa pankrotiameti peadirektor Pjotr Mostovoi nimetas 185 suure ja enamasti kasumis ettevõtte käitumist «südametuks ja hoolimatuks». Kokku tuleb nende ettevõtete arvele esimese kaheksa kuuga pool maksuvõlast, mis kokku on 50 000 miljardit rubla ehk 108 miljardit Eesti krooni. «Me ei saa lubada, et riigi edukaimad ettevõtted eksivad nii jumala kui inimeste seaduste vastu,» ütles ta.
    Pjotr Mostovoi andmetel on pankrotiähvarduse saanud ettevõtete hulgas kuus sellist, kes oma selle aasta käibe pealt on maksnud enneolematult vähe makse. Nende hulgas suur naftafirma Tatneft, autotehas Kamaz, mis mõlemad asuvad Tatarstanis.
    Tatneft kavandab selle aasta lõpul välismaal oma aktsiate emissiooni. Veel kuuluvad nende hulka Purneftegaz ja Krasnodarneftesintez.
    Paljud ökonomistid peavad pankrotiähvardust ebaefektiivseks. Seni on juba Venemaal kuulutatud pankrotis olevaks ligi tuhat ettevõtet. Paljudel juhtudel venivad kohtuprotsessid kuudepikkuseks ning neelavad pankrotiameti raha.
    Maksuvõlglaste nimekirja koostamise põhimõte tekitab ka teatud kahtlusi. Näiteks Venemaa suurim riigifirma Gazprom, mis nimekirjast välja jäetud, võlgneb riigile maksudena 15 000 miljardit rubla, kuid firma ise väidab, et kliendid on talle võlgu kolm korda suurema summa.
    Venemaa valitsusele avaldab survet ja nõuab maksude agressiivsemat kogumist ka rahvusvaheline valuutafond, kes on seadnud selle oma 10,2 miljardi dollari suuruse laenu andmise üheks tingimuseks.
    Neljandik Venemaa elanikest elab allpool vaesustaset ning valitsus ei suuda nende heaks midagi ära teha, kui ettevõtted ei maksa korralikult makse, ütles Venemaa sotsiaalminister Viktor Iljushin.
    Ta nimetas olukorda kriitiliseks, kuna alates 1991. a on inimeste reaaltulu vähenenud 40% ja sissetulekute erinevus kasvanud väga suureks. «Meil tuleb tunnistada, et vaesus on ühiskonnas laialt levinud ning et kolmandiku rahva sissetulek on väiksem kui elatusmiinimum.
    Viktor Iljushin, kes kaks kuud tagasi siirdus presidendi administratsioonist valitsusse, ründas ettevõtteid, kes ei suvatse makse maksta. «See on peamine põhjus, mis takistab valitsusel tagamast sotsiaalset heaolu neile, kes seda kõige rohkem vajavad,» väitis ta.
    Sel aastal on riiklik tervishoid saanud 60%, haridus 65% ja kultuur 30% neile eelarves ettenähtud summadest, mis võimaldab hädavaevalt üksnes palku maksta.
    Eelmisel nädalal sekkus sellesse probleemi ka president Boriss Jeltsin, kelle otsusega asutati maksude kättesaamisega tegelev erakorraline komisjon, mida juhivad peaminister Viktor Tshernomõrdin ja presidendi personaliülem Anatoli Tshubais.
    Osa ökonomiste on aga seisukohal, et intensiivne maksuvõlgade sissenõudmine võib osa ettevõtteid pankrotti ajada, mis lisab niigi suurt tööpuudust ja pingestab eelarvet. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.