Võlglasi ähvardab pankrot

See on valitsuse seni kõige karmim ähvardus maksuvõlglastele, kelle süül on riigieelarve alalaekumisega, mistõttu viibib kuude viisi pensionide ja palkade maksmine.

Venemaa pankrotiameti peadirektor Pjotr Mostovoi nimetas 185 suure ja enamasti kasumis ettevõtte käitumist «südametuks ja hoolimatuks». Kokku tuleb nende ettevõtete arvele esimese kaheksa kuuga pool maksuvõlast, mis kokku on 50 000 miljardit rubla ehk 108 miljardit Eesti krooni. «Me ei saa lubada, et riigi edukaimad ettevõtted eksivad nii jumala kui inimeste seaduste vastu,» ütles ta.

Pjotr Mostovoi andmetel on pankrotiähvarduse saanud ettevõtete hulgas kuus sellist, kes oma selle aasta käibe pealt on maksnud enneolematult vähe makse. Nende hulgas suur naftafirma Tatneft, autotehas Kamaz, mis mõlemad asuvad Tatarstanis.

Tatneft kavandab selle aasta lõpul välismaal oma aktsiate emissiooni. Veel kuuluvad nende hulka Purneftegaz ja Krasnodarneftesintez.

Paljud ökonomistid peavad pankrotiähvardust ebaefektiivseks. Seni on juba Venemaal kuulutatud pankrotis olevaks ligi tuhat ettevõtet. Paljudel juhtudel venivad kohtuprotsessid kuudepikkuseks ning neelavad pankrotiameti raha.

Maksuvõlglaste nimekirja koostamise põhimõte tekitab ka teatud kahtlusi. Näiteks Venemaa suurim riigifirma Gazprom, mis nimekirjast välja jäetud, võlgneb riigile maksudena 15 000 miljardit rubla, kuid firma ise väidab, et kliendid on talle võlgu kolm korda suurema summa.

Venemaa valitsusele avaldab survet ja nõuab maksude agressiivsemat kogumist ka rahvusvaheline valuutafond, kes on seadnud selle oma 10,2 miljardi dollari suuruse laenu andmise üheks tingimuseks.

Neljandik Venemaa elanikest elab allpool vaesustaset ning valitsus ei suuda nende heaks midagi ära teha, kui ettevõtted ei maksa korralikult makse, ütles Venemaa sotsiaalminister Viktor Iljushin.

Ta nimetas olukorda kriitiliseks, kuna alates 1991. a on inimeste reaaltulu vähenenud 40% ja sissetulekute erinevus kasvanud väga suureks. «Meil tuleb tunnistada, et vaesus on ühiskonnas laialt levinud ning et kolmandiku rahva sissetulek on väiksem kui elatusmiinimum.

Viktor Iljushin, kes kaks kuud tagasi siirdus presidendi administratsioonist valitsusse, ründas ettevõtteid, kes ei suvatse makse maksta. «See on peamine põhjus, mis takistab valitsusel tagamast sotsiaalset heaolu neile, kes seda kõige rohkem vajavad,» väitis ta.

Sel aastal on riiklik tervishoid saanud 60%, haridus 65% ja kultuur 30% neile eelarves ettenähtud summadest, mis võimaldab hädavaevalt üksnes palku maksta.

Eelmisel nädalal sekkus sellesse probleemi ka president Boriss Jeltsin, kelle otsusega asutati maksude kättesaamisega tegelev erakorraline komisjon, mida juhivad peaminister Viktor Tshernomõrdin ja presidendi personaliülem Anatoli Tshubais.

Osa ökonomiste on aga seisukohal, et intensiivne maksuvõlgade sissenõudmine võib osa ettevõtteid pankrotti ajada, mis lisab niigi suurt tööpuudust ja pingestab eelarvet. FT