Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iisraeli regionaal- ja ettevõtluspoliitika edu ning ohud

    Iisrael, XX saj algul veel Ottomani impeeriumi laostunud ääremaa, on tänaseks riik, mis SKT-lt ühe elaniku kohta (13 603 USD 1994. a) kuulub maailma riikide järjestuses esimese 20 hulka. Eestigi püüab teha majanduslikku «tiigrihüpet». Majanduspoliitika kujundamisel võiks abi olla ka juudiriigi kogemusest.
    Alates 50ndatest aastatest kehtivad Iisraelis regionaalsed investeerimissoodustused ning 90ndatel aastatel algatati regionaalseid prioriteete arvestavad väike- ja keskettevõtluse tugimeetmed.
    1948. aastal loodud Iisraeli riigi jaoks on põhiprobleem immigrantide paigutamine ja nende tööhõive tagamine. Tulijaid püüti suunata algul maale ja hiljem perifeeriasse (põhjas Galilea, lõunas Negevi kõrb), kuid siiski on enamik rahvastikust alati elanud linnades ja riigi keskosas.
    Alates 50ndatest aastatest on valitsus immigrantide hajutamiseks rajanud nn arengulinnu.
    Hõive tagamiseks võeti 1950. aastal vastu kapitaliinvesteeringute soodustamise seadus ja asutati investeeringukeskus.
    Investeerimissoodustuste saamisel on eeltingimusteks:
    1) toodangu või teenuse ekspordikõlbulikkus;
    2) heatasemeline tehnoloogia;
    3) suur loodav lisaväärtus;
    4) töökohtade loomine;
    5) investeering prioriteetsesse piirkonda.
    Soodustusi on kolme liiki: tagastamatu toetus, maksusoodustus või riigi garantii pangalaenule.
    Toetust võib saada maksimaalselt 13--34% investeeringu mahust ning seda antakse ainult seadmete hankimiseks. Omavahendite osa investeeringus peab olema 30%.
    Kuna Iisraelis antakse investeerimistoetust lisaks väike- ja keskettevõtetele ka suurettevõtteile, maksab riik näiteks multinatsionaalse Inteli elektroonikakompanii investeeringust Kiryat Gati arengulinna toetusena kinni 600 miljonit USDd.
    Maksusoodustus võib olla kiirendatud amortisatsiooni arvestamine või tähtajaline maksuvabastus.
    Laenugarantiid võib rakendada ka kombineeritult teiste toetustega.
    Soodustused on arengulinnadesse investeeringuid küll toonud, kuid pole taganud jätkusuutlikku arengut. Normaaltingimustes majandamisel on kasum väike, soodustuse lõppemise korral lõpetatakse tegevus või jäetakse arengulinna hingitsema filiaal. On esinenud juhtumeid, kui soodustusi saanud firmad santazheerivad valitsust, ähvardades tootmise arengulinnas lõpetada ning nii on tekkinud mitmed subsiidiumidest elavad ettevõtted.
    Sotsiaalsest aspektist ei ole loodud atraktiivset elukeskkonda, noored, enam haritud ja ettevõtlikum osa rahvastikust lahkub arengulinnadest, mitmed ühe ettevõtte asulad on domineeriva ettevõtte pankroti tõttu kriisis.
    Samas ei söandaks kirjeldatud poliitikat ka läbikukkunuks pidada. Esmased immigrantide massi tööstamise ning territooriumi hõlvamise ülesanded on täidetud. Iseasi, kas on enam mõtet sama kallilt investeeringuid «osta». Pigem tuleb nüüd rõhk asetada pikaajaliste arengueelduste kujundamisele: tehnilise infrastruktuuri, atraktiivse elukeskkonna ja dünaamilise väikeettevõtluse arendamisele.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.