Kinnisvara liisingfinantseerimine on Eestis Euroopaga võrreldes tagasihoidlik. Kui Euroopas moodustab liisingufirmade koondportfellist kinnisvara 15,6%, siis Eestis on see kõigest 4%. Autode soetamisel on liising finantsinstrumendina tuntud juba kolm aastat, kinnisvaratehinguid on liisingu abil aga tehtud samal ajavahemikul suhteliselt tagasihoidlikult.
Liisingfinantseerimise tingimused (intress, lepinguperiood jne) sõltuvad paljuski nii projektist kui ka finantseerimise taotlejast. Otsustav roll on objekti asukohal ning omandisuhetel (eraomand, munitsipaalomand, erastatav jne).
Kinnisvara liisingfinantseerimise vaieldamatuks eeliseks võib lugeda fakti, et soetatav kinnisvara on ise ka finantseerimise tagatiseks ning reeglina täiendavaid garantiisid ei nõuta.
Hea kinnisvaraprojekti puhul võib eeliseks pidada ka kliendi omafinantseerimise osakaalu vähenemist isegi kuni 10 protsendini.
Kuna kinnisvara finantseerimise eripäraks võib lugeda seda, et osapooli on tehingus üldjuhul rohkem kui kaks või kolm (kinnisvarafirma, liisingufirma, klient, korteriühistu, haldusfirma, omanik jne), siis muudab see tehingu komplitseerituks ning võib olla üheks põhjuseks, miks kinnisvara liisingfinantseerimine ei ole populaarne.
Unustada ei saa ka tõsiasja, et kinnisvara puhul tasutakse tihti EVPdega, mis muudab protseduuri keerukaks, kui on tegemist suhtega juriidiline isik -- eraisik.
Eesti liisinguühingute liidu ja Eesti kinnisvarafirmade liidu ühiseks eesmärgiks on koostada dokument «Liisingfinantseerimise protseduuri kirjeldus ja osapooled», et nii kliendil, kinnisvarafirmal kui ka liisingufirmal oleks võimalikult lihtne protseduurireegleid jälgida.
Plaanis on luua võimalused ka kinnisvara arendusprojektide liisingfinantseerimiseks, s.o kinnisvaraprojekti teostuse finantseerimine ideest võtmeteni.