Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõlvatu konkurents katseklaasibeebidele

    Katseklaasibeebide ilmaletulek pangalaenu võtnud erahaiglas maksab peaaegu poole rohkem kui riiklikus haiglas, kus paljud protseduurid tehakse riigi vahendite arvelt. Maksujõulisi patsiente on vähem kui loodeti ja seetõttu on odavamat teenust pakkuv riigihaigla eelisseisundis.
    Nõmme Fertilitase erahaigla peaarsti Ivo Saarma sõnul pole kehavälist viljastamist haigekassa hinnakirja loetelus. «Mille alusel siis munitsipaal- ja riigiasutus saab seda üldse teha,» küsib Saarma. Kuidas nad julgevad investeerida seadmetesse, kui pole kindel, et kohustusliku ravikindlustuse kaudu need rahad tagasi saab, arutleb Saarma, jõudes järeldusele, et see on veidi ennatlik ja mitte päris aus käitumine maksumaksja rahaga.
    Fertilitase erahaiglas maksab kehaväline viljastamine koos ravikuuriga 11 000--23 000 krooni, Tartu ülikooli naistekliinikus on hind 10 000--15 000 krooni.
    34aastasele anonüümseks jääda soovivale Lõuna-Eesti naisele aga on praktiliselt ükskõik, palju see protseduur maksab. Nii või teisiti tal sellist raha pole. Kuna tema ainsaks võimaluseks emaks saada on jäänud kehaväline viljastamine, püüab ta siiski raha leida.
    «Käisin Tartus ja kui me kalkulatsioonid ära tegime, selgus, et maksma läheb see koos ravimitega 15 000 krooni,» räägib ta. «Töökoht sellist raha mulle ei anna. Eks pean sponsoreid otsima.»
    Väikese lootuse raha suhtes andis naisele kohalik haigekassa, aga selleks tuleb saada haigekassalt garantiikiri kogu summa peale. «Loodan sellele väga,» jätkab naine.
    Tema sõnul on kõige hirmutavam, et lapsesaamise võimalus kehavälise viljastamise puhul on vaid 25%. Võib juhtuda, et last ei saa ja hulk raha on läinud tühja.
    Fertilitase direktor Meelis Roosimägi nendib, et kehavälise viljastamise protseduur hakkab neile kasumit tooma alles siis, kui saab 3 mln kroonise pangalaenu makstud.
    «Lootsime võib-olla üleliia, et potentsiaalne patsientuur on rohkem valmis oma tervise eest hoolitsema,» lausub Roosimägi.
    Sotsiaalministri 1995. aasta novembri määrusega on kehavälise viljastamise kui tasulise teenuse hinnaks kehtestatud 7379 krooni. Ivo Saarma sõnul ei kannata see protseduuri tegelikku maksumust arvestades kriitikat.
    Ometigi ei taha haigekassa seda hinda reeglina pat-siendile kinni maksta, mistõttu jääb patsiendi hooleks, kust ja kuidas ta vajalikud tuhanded leiab.
    Saarma sõnul on nende haiglal kokkulepe ühe pangaga, et katseklaasilapse jaoks saab võtta kuni 30 000kroonise tarbelaenu.
    «Paljusid naisi on rahaliselt toetanud töökoht,» lisab Tartu naistekliinikus kehavälise viljastamise protseduuridega tegelev Andrei Sõritsa.
    Sõritsa sõnul on mõned haigekassad siiski leidnud raha, et naiste eest maksta 7370 krooni, mis kehavälise viljastamise hinnaks määratud. Selleks, et neid haigekassasid naiste tormijooksu eest säästa, Sõritsa nimesid ei nimeta.
    «Täna me pole võimelised maksma katseklaasibeebide eest kõigile, kes seda vajavad. Siis peaksime nii mõnegi elutähtsama asja ära jätma,» paneb asjad paika keskhaigekassa direktor Toivo Leemets.
    Haigekassa maksab kinni küll osa ravimeid, mis on haigetele välja kirjutatud. «Need on küllalt suured summad ja maksame need välja ka näiteks Nõmme erahaiglasse pöördunud naistele,» lisab Leemets.
    Peatselt asub kolmandana katseklaasi beebidega tegelema ka Eesti suurim sünnitusmaja Tallinna keskhaigla, kus hinnapoliitika ja metoodika osas järgitakse Tartu ülikooli kogemusi.
    Toivo Leemets nimetab keskhaigla plaani müütiliseks. «Kaks keskust oleks piisanud,» pakub Leemets. Tema hinnangul ei jätku Eestis nii palju maksujõulist kontingenti.
    Samal arvamusel on Ivo Saarma.
    Keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe sõnul pole nende eesmärk kasumi teenimine või erahaiglalt klientuuri ärameelitamine, vaid naistele võimaluse pakkumine minna viljatuse ravis lõpuni ka Eesti suurimas sünnitusmajas.
    «Ja meie eesmärk on, et see abi oleks võimalikult paljudele kättesaadav,» lisab Tammemäe.
    Tartu naistekliiniku assistendi Andrei Sõritsa sõnul jaguneb raha, mis protseduur sisse toob, palkade, aparatuuri ja materjalide vahel.
    Osa rahast annab Tartu naistekliinik mittetulundusühingule Lootus, mille eesmärk on avada Tartus ravikeskusi. Selle raha eest on ostetud ka Tallinna keskhaigla vastav sisseseade.
    Rahale vaatamata on tänaseks Eestis sündinud kahe labori peale kokku 17 katseklaasilast. Tartus on aasta lõpuks oodata veel seitsme, Tallinnas nelja lapse sündi.
    Probleemi lahendus koidab sotsiaalministeeriumi poolt kavandatavas muudatuses, millega alates järgmisest aastast on kord elus igal kuni 40aastasel naisel võimalik haigekassa raha eest kehavälise viljastamise protseduur läbi teha, kui vaja.
    «Aga küsimus on selles, et ministri käskkirja selle kohta pole ja ka raha pole veel leitud,» lõpetab Sõritsa.
  • Hetkel kuum
Disainerite liidu juht: meil on konkurentsivõime ja Eesti majanduskasvu võti
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Ebakindlus intressimäärade osas langetas USA aktsiaid
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Michelin võttis valikusse neli uut Eesti restorani
Värskes Michelini väljaandes on kaks Eesti restorani tärni säilitanud, valikusse on lisandunud aga neli uut söögikohta.
Värskes Michelini väljaandes on kaks Eesti restorani tärni säilitanud, valikusse on lisandunud aga neli uut söögikohta.