Kõlvatu konkurents katseklaasibeebidele

Katseklaasibeebide ilmaletulek pangalaenu võtnud erahaiglas maksab peaaegu poole rohkem kui riiklikus haiglas, kus paljud protseduurid tehakse riigi vahendite arvelt. Maksujõulisi patsiente on vähem kui loodeti ja seetõttu on odavamat teenust pakkuv riigihaigla eelisseisundis.

Nõmme Fertilitase erahaigla peaarsti Ivo Saarma sõnul pole kehavälist viljastamist haigekassa hinnakirja loetelus. «Mille alusel siis munitsipaal- ja riigiasutus saab seda üldse teha,» küsib Saarma. Kuidas nad julgevad investeerida seadmetesse, kui pole kindel, et kohustusliku ravikindlustuse kaudu need rahad tagasi saab, arutleb Saarma, jõudes järeldusele, et see on veidi ennatlik ja mitte päris aus käitumine maksumaksja rahaga.

Fertilitase erahaiglas maksab kehaväline viljastamine koos ravikuuriga 11 000--23 000 krooni, Tartu ülikooli naistekliinikus on hind 10 000--15 000 krooni.

Saarma sõnul on nende haiglal kokkulepe ühe pangaga, et katseklaasilapse jaoks saab võtta kuni 30 000kroonise tarbelaenu.

«Paljusid naisi on rahaliselt toetanud töökoht,» lisab Tartu naistekliinikus kehavälise viljastamise protseduuridega tegelev Andrei Sõritsa.

Sõritsa sõnul on mõned haigekassad siiski leidnud raha, et naiste eest maksta 7370 krooni, mis kehavälise viljastamise hinnaks määratud. Selleks, et neid haigekassasid naiste tormijooksu eest säästa, Sõritsa nimesid ei nimeta.

«Täna me pole võimelised maksma katseklaasibeebide eest kõigile, kes seda vajavad. Siis peaksime nii mõnegi elutähtsama asja ära jätma,» paneb asjad paika keskhaigekassa direktor Toivo Leemets.

Haigekassa maksab kinni küll osa ravimeid, mis on haigetele välja kirjutatud. «Need on küllalt suured summad ja maksame need välja ka näiteks Nõmme erahaiglasse pöördunud naistele,» lisab Leemets.

Peatselt asub kolmandana katseklaasi beebidega tegelema ka Eesti suurim sünnitusmaja Tallinna keskhaigla, kus hinnapoliitika ja metoodika osas järgitakse Tartu ülikooli kogemusi.

Toivo Leemets nimetab keskhaigla plaani müütiliseks. «Kaks keskust oleks piisanud,» pakub Leemets. Tema hinnangul ei jätku Eestis nii palju maksujõulist kontingenti.

Samal arvamusel on Ivo Saarma.

Keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe sõnul pole nende eesmärk kasumi teenimine või erahaiglalt klientuuri ärameelitamine, vaid naistele võimaluse pakkumine minna viljatuse ravis lõpuni ka Eesti suurimas sünnitusmajas.

«Ja meie eesmärk on, et see abi oleks võimalikult paljudele kättesaadav,» lisab Tammemäe.

Tartu naistekliiniku assistendi Andrei Sõritsa sõnul jaguneb raha, mis protseduur sisse toob, palkade, aparatuuri ja materjalide vahel.

Osa rahast annab Tartu naistekliinik mittetulundusühingule Lootus, mille eesmärk on avada Tartus ravikeskusi. Selle raha eest on ostetud ka Tallinna keskhaigla vastav sisseseade.

Rahale vaatamata on tänaseks Eestis sündinud kahe labori peale kokku 17 katseklaasilast. Tartus on aasta lõpuks oodata veel seitsme, Tallinnas nelja lapse sündi.

Probleemi lahendus koidab sotsiaalministeeriumi poolt kavandatavas muudatuses, millega alates järgmisest aastast on kord elus igal kuni 40aastasel naisel võimalik haigekassa raha eest kehavälise viljastamise protseduur läbi teha, kui vaja.

«Aga küsimus on selles, et ministri käskkirja selle kohta pole ja ka raha pole veel leitud,» lõpetab Sõritsa.