Sõprus ja äritegevus on raskesti ühitatavad. Sõbralikud kohtumised ja tööasjad tuleb ajas ja ruumis lahus hoida. Ärialastes vestlustes peavad osalema üksnes vajalikud inimesed. Viisakus on äritegevuses hädavajalik, kuid see ei tohi olla argumendiks rahaasju puudutavate otsuste langetamisel. Sõbrad peavad kirjalikku lepingut sageli tarbetuks. Mõne aja pärast võivad nad hakata suulist kokkulepet erinevalt tõlgendama, süüdistades üksteist sõnamurdlikkuses. Sõlmige tööalased lepped kirjalikult, siis ei ole vaja asjatult kohtuuksi kulutada. Sõprusele omane võrdsus osutab äriettevõtmistes karuteene: leppige kokku, kelle sõna on kõige kaalukam ja kellel on kõige rohkem õigusi.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.