Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised

    Hüvitusfondi VIII seeria obligatsioonide minimaalne pakkumishind on lähedane turuhinnale, teatas reedel Hüvitusfondi finantsdivisjoni direktor Andres Männart. Tema kinnitusel on 65 miljoni kroonise mahuga emissioon selle aasta viimane.
    Obligatsiooni minimaalse pakkumishinna teeb Hüvitusfond teatavaks päev enne emissiooni märkimisperioodi algust, 29. oktoobril. Obligatsiooni nimiväärtus on sada krooni ja esmaslevitamine kestab 20. novembrini.
    Seekord on võimalik teha hinnata ja hinnaga pakkumusi. Iga investor võib teha ühe hinnata ja mitu hinnaga pakkumust. Hinnaga pakkumused rahuldatakse alates kõrgeimast pakkumuses märgitud hinnast. Tasakaaluhinnast madalamaks jäänud pakkumused jäävad rahuldamata.
    Hüvitusfondi VIII seeria obligatsioonide lunastamistähtaeg on 20. november 2002 ja garanteeritud intress seitse protsenti aastas, mida makstakse iga aasta 20. novembril. Kaks korda aastas makstakse lisaintressi, mille suurus sõltub Andres Männarti sõnul Hüvitusfondi majandustegevuse edukusest. ÄP
    AS Pennu Computer Technology üheksa kuu käive oli 69,5 mln krooni ja puhaskasum 2,1 mln krooni, teatas Pennu nõukogu esimees Alo Koop reedel.
    Võrreldes aasta taguse perioodiga on Pennu käive kasvanud 69% ja puhaskasum 83%. Kolmanda kvartali käive oli Pennul 29 mln krooni. Nagu teatas Alo Koop, vastasid majanduslikud tulemused oodatule.
    Neljanda kvartali käibeks plaanib Pennu 50 mln ja kasumiks 2,9 mln krooni. Järgmise aasta esimese kuue kuu käibeks prognoosib firma juhtkond 100 mln ja puhaskasumiks 6 mln krooni. ÄP
    Trükikoda Printall ostab Rootsist 35 miljonit krooni maksva neljavärvilise ajakirjade trükkimiseks mõeldud trükimasina.
    Printalli direktor Sergei Tshernov ütles, et trükimasin peaks Eestisse saabuma tuleva aasta juunis.
    Uus masin on Tshernovi sõnul omas klassis tõenäoliselt võimsaim Balti riikides. See sarnaneb masinaga, millega Printall praegu ajakirju trükib, kuid on seitse aastat moodsam.Uue trükimasina kiirus on 30 000 ajakirjaeksemplari tunnis, lisas ta.
    Esialgu hakkab trükimasin Tshernovi sõnul kuuluma pankadele, kes annavad Printallile masina ostmiseks laenu. Ostuprojektis osaleb Eesti Investeerimispank, kes omakorda otsib soodsa laenu võtmise võimalusi väljaspool Eestit.
    Tshernov ütles, et praegu ei ole veel selge, kellega teeb Pirntall masina ostmiseks pandilepingu.
    Laenu võtab Printall, kes saab tõenäoliselt pärast kogu laenu tasumist trükimasina omanikuks.
    Tshernovi sõnul hakkab Printall masina ekspluateerimisel tõenäoliselt koostööd tegema ühe kirjastajaga, kelleks võib olla Hans. H. Luigele kuuluv Meediakorp kui masina suurim koormaja tulevikus. Meediakorpi tellimused moodustavad Printalli käibest ligi neljandiku. BNS
    Tänasest kaubeldakse Tallinna väärtpaberibörsi vabaturul Eesti Näituste aktsiatega, ütles börsi tegevdirektor Helo Meigas.
    Börsi noteerimiskomisjoni liikmed otsustasid reedel rahuldada kolme börsi liikme taotluse alustada Eesti Näituste aktsiatega vabaturul kauplemist, sõnas Meigas.
    Meigase sõnul sai börs nõusoleku aktsiatega vabaturul kauplemise alustamiseks ka ettevõttelt.
    Seni kaubeldi Eesti Näituste aktsiatega börsivälisel turul. BNS
    Vabakaubanduslepingu läbirääkimised Poolaga peaksid algama novembris, kuna Eesti on oma ettepanekud juba esitanud, ütles Eesti Varssavi saatkonna majandusesindaja Heiti Mäemees.
    «Praegu seisab kaubanduslepingu küsimus Poola taga,» ütles Mäemees. Tema sõnul on sellest lepingust räägitud terve aasta jooksul. Vaatamata sellele, et Eesti on oma ettepanekud juba esitanud, pole Poola vastanud, lausus Mäemees.
    Mäemehe sõnul on kaubandusleping heaks eelduseks piiriküsimuste lahendamisel. Leedu on Poolaga vabakaubanduslepingu sõlminud ja sellega seoses on Leedul juba lihtsam Poolaga asju ajada.
    Mäemees ütles, et takistused piiridel on seotud peamiselt kaubaautodega. ÄP
    Lihula vallavolikogu otsustas müüa Lihula valla munitsipaalomandusse kuuluva Matsalu mõisa avalikul enampakkumisel alghinnaga 150 000 krooni, ütles Lihula vallavanem Jüri Reismaa.
    Reismaa sõnul on 1000 m² suuruse mõisahoone vastu tuntud pidevalt huvi ning hoonet on käinud vaatamas tavaostjad ja avaliku elu tegelased. Konkreetsetest ostjatest veel Reismaa ütlust mööda rääkida ei saa, sest müügitingimused kinnitab valla volikogu järgmisel nädalal.
    Müüki läheb ainult mõisahoone, maja juurde kuuluvad kõrvalhooned antakse esialgu rendile. Reismaa ei eitanud, et hiljem müüakse kõrvalhooned samuti avaliku enampakkumise teel. Tema hinnangul ei saa kõrvalhoonete olemasolu mõisahoone müüki takistada, sest kõrvalhooned mõisaansamblit ei lõhu.
    Mõisa juurde kuuluva 6 ha suuruse teenindusmaa peab ostja ostma eraldi, ütles Lihula valla maanõunik Erich Kanter.
    Reismaa sõnul on mõis heas korras ning kinnisvarafirma ekspertide sõnul tuleb sinna investeerida 4,5 mln krooni. ÄP
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Soomlased imestavad: Eesti robotid vallutavad maid
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.