Konteinerrong hakkab transiitkaupa vedama

Einar Pukk rääkis, et tegemist on igal õhtul väljuva rongiga, millega on võimalik teele saata 24jalaseid konteinereid. Rong sõidab tema sõnul sadamatest suunaga Peterburi ja Moskvasse.

Tegu on komplekteeritud rongiga, kuhu lisatakse vastavalt kauba kogusele konteinereid. Pukk ütles, et seetõttu öeldakse Eesti Raudteele alati ette, kui palju konteinereid peale pannakse.

Peterburis ühendatakse Eestist saadetud vagunid Moskvasse sõitva rongi taha. Moskvas veetakse kaup kliendile raudtee terminaa-list autodega otse kätte. Kui klient soovib kauba saata Peterburi, korraldatakse kauba laialivedu sealt.

Pukk ütles, et neil on Eesti Raudteega koostööprotokoll, milles on fikseeritud, et esialgu on tegemist vaid eksperimentaalse projektiga, sest seni, kuni ei selgu täpselt kaubamahtude suurus, pole mõtet käima panna konkreetse suurusega rongi.

Vajadusele niisuguse rongi järele on korduvalt vihjanud Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee juhtkond ning ka Eesti transiidispetsialistid.

Jüri Laving teaduste akadeemia majandusinstituudist ütles, et selliste süstikrongide käimapanek on Eesti transiidile oluline, sest vastasel juhul lähevad konkurendid meist lihtsalt mööda.

Laving rääkis, et kuna konteinervedude osatähtsus suureneb pidevalt, tuleks Muugale kiiresti rajada konteinerterminaal.

Pukk ütles, et samasuguse süstikrongi panid hollandlased käima Hollandi ja Poznani vahel, kuid kahjuks pole juba kaks aastat käigus olev rongiprojekt eriti hästi toiminud.

Einar Puki sõnul on oluline osa taolise rongi edukuse tagamisel riikidevahelisel koostööl. Eesti puhul on tema ütlusel oluline, kuidas suudavad omavahel koostööd teha Eesti ja Venemaa raudtee.

Kui teoreetiliselt peaks kaup Venemaalt ka Eestisse tagasi liikuma, siis üldjuhul tuleb 95 protsenti konteinereid Venemaalt tagasi tühjalt. Raskusi tekib tema sõnul ka siis, kui on tegemist mingi kindla firma konteineriga ja see tahab oma konteinerit pärast tühjakslaadimist Eesti sadamates kätte saada. «Teda ei huvita, et see liiguks uue kaubaga maailma laiali,» lisas ta.

Lavingu sõnul on taoline probleem tõesti tõsine, sest Venemaale viiakse enamjaolt tarbekaupu, mida veetakse konteinerites.

Venemaalt imporditakse aga suuremas osas tooraineid, mida konteinerites vedada ei saa.