Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Raudtee hülgab suurlaenu

    Rahandusministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Agate Dalton ütles, et EBRD oli valmis alustama läbirääkimisi laenulepingu vormistamise üle detsembris ja ilmselt olnuks laenulepingule võimalik alla kirjutada järgmise aasta jaanuaris.
    Daltoni sõnul on Eesti Raudtee seisukoht laenu suure tõenäosusega mitte võtta kummaline, sest seda laenu on EBRD-lt taotletud ja ette valmistatud kaks aastat.
    EBRD laenu suurus olnuks Daltoni sõnul 360 miljonit krooni, millele lisandunuks veel ligi 248 miljoni krooni suurune kaasfinantseerimine Jaapani ekspordi-impordipanga kaudu. Laen oleks saadud viieteistkümne aasta peale.
    Kuna EBRD ei tohi projekte finantseerida rohkem kui 50 protsendi ulatuses, oleks tänu jaapanlaste kaasfinantseerimisele olnud projekt kaetud 75 protsendi osas, ütles Dalton.
    RE Eesti Raudtee infrastruktuuridirektor Kaido Simmermann ütles, et EBRD-le pole veel lõplikult ära öeldud. Panga pakutud projekt oli märksa suurem, kui vajalikuks peeti võtta, lisas ta samas.
    Kuna riik pole rohkem kui poole miljardi eest mingeid garantiisid nõus andma, eelistas Eesti Raudtee Simmermanni sõnul Euroopa investeerimispanga 240 miljoni kroonise laenu kasuks.
    Simmermann ütles, et kõige suurem vajadus raha järele on praegu Tallinna--Narva liini kordategemiseks, mis läheks esialgsete arvutuste kohaselt maksma ligi 500 miljonit krooni.
    Kuna Euroopa investeerimispanga laen katab ainult poole Tallinna--Narva liini remondi maksumusest, tuleb ülejäänu leida kas riigil, Eesti Raudteel või teistel finantsasutustel.
    Kuna riigil ja Eesti Raudteel vahendeid pole, peab firma Simmermanni sõnul puuduvate vahendite leidmiseks läbirääkimisi mitme finantsinstitutsiooniga, seal hulgas ka Euroopa arengu- ja rekonstruktsioonipank.
    Kust laen lõplikult võetakse, otsustab Simmermanni sõnul lõplikult siiski rahandusministeerium.
    «Meie võime teha vaid omapoolse soovituse,» lisas ta.
    Eile oli riigikogus esimesel lugemisel ligi 240 miljoni krooni suuruse Euroopa investeerimispangalt taotletava laenu projekt.
    Kuigi EIB on tavaliselt nõus laenuga finantseerima ligi 50 protsenti projekti maksumusest, siis kõnealusel juhul on pank saatnud rahandusministeeriumile kirja, milles kinnitab, et nad on nõus katma ka teise 240 miljonit krooni projekti maksumusest, märkis Dalton.
    EIB-lt taotletatav laen makstakse välja kuni kümne vähemalt 15 mln kroonise osamaksena. Laen on kavas võtta 18 aastaks intressiga ligi 6 protsenti.
    Eesti Raudtee arengukava kohaselt on firmasse aastatuhande vahetuseni vaja investeerida 3,4 mld krooni.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.