23. oktoober 1996 kell 22:00

Eesti Raudtee hülgab suurlaenu

Rahandusministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Agate Dalton ütles, et EBRD oli valmis alustama läbirääkimisi laenulepingu vormistamise üle detsembris ja ilmselt olnuks laenulepingule võimalik alla kirjutada järgmise aasta jaanuaris.

Daltoni sõnul on Eesti Raudtee seisukoht laenu suure tõenäosusega mitte võtta kummaline, sest seda laenu on EBRD-lt taotletud ja ette valmistatud kaks aastat.

EBRD laenu suurus olnuks Daltoni sõnul 360 miljonit krooni, millele lisandunuks veel ligi 248 miljoni krooni suurune kaasfinantseerimine Jaapani ekspordi-impordipanga kaudu. Laen oleks saadud viieteistkümne aasta peale.

Kuna EBRD ei tohi projekte finantseerida rohkem kui 50 protsendi ulatuses, oleks tänu jaapanlaste kaasfinantseerimisele olnud projekt kaetud 75 protsendi osas, ütles Dalton.

RE Eesti Raudtee infrastruktuuridirektor Kaido Simmermann ütles, et EBRD-le pole veel lõplikult ära öeldud. Panga pakutud projekt oli märksa suurem, kui vajalikuks peeti võtta, lisas ta samas.

Kuna riik pole rohkem kui poole miljardi eest mingeid garantiisid nõus andma, eelistas Eesti Raudtee Simmermanni sõnul Euroopa investeerimispanga 240 miljoni kroonise laenu kasuks.

Simmermann ütles, et kõige suurem vajadus raha järele on praegu Tallinna--Narva liini kordategemiseks, mis läheks esialgsete arvutuste kohaselt maksma ligi 500 miljonit krooni.

Kuna Euroopa investeerimispanga laen katab ainult poole Tallinna--Narva liini remondi maksumusest, tuleb ülejäänu leida kas riigil, Eesti Raudteel või teistel finantsasutustel.

Kuna riigil ja Eesti Raudteel vahendeid pole, peab firma Simmermanni sõnul puuduvate vahendite leidmiseks läbirääkimisi mitme finantsinstitutsiooniga, seal hulgas ka Euroopa arengu- ja rekonstruktsioonipank.

Kust laen lõplikult võetakse, otsustab Simmermanni sõnul lõplikult siiski rahandusministeerium.

«Meie võime teha vaid omapoolse soovituse,» lisas ta.

Eile oli riigikogus esimesel lugemisel ligi 240 miljoni krooni suuruse Euroopa investeerimispangalt taotletava laenu projekt.

Kuigi EIB on tavaliselt nõus laenuga finantseerima ligi 50 protsenti projekti maksumusest, siis kõnealusel juhul on pank saatnud rahandusministeeriumile kirja, milles kinnitab, et nad on nõus katma ka teise 240 miljonit krooni projekti maksumusest, märkis Dalton.

EIB-lt taotletatav laen makstakse välja kuni kümne vähemalt 15 mln kroonise osamaksena. Laen on kavas võtta 18 aastaks intressiga ligi 6 protsenti.

Eesti Raudtee arengukava kohaselt on firmasse aastatuhande vahetuseni vaja investeerida 3,4 mld krooni.

Hetkel kuum