• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 25.10.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

22.--25. oktoober 1991

Põllumajandus-, kaubandus- ja rahandusministeerium on teinud ettepaneku tõsta piima kokkuostuhinda. Piimapuudus Eesti, eriti Tallinna poodides on põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Rein Reissoni sõnul põhjustatud lõssipulbri toomise plahvatuslikust kasvust. Valitsus viis lõssipulbri ekspordi kvoodi alla ning kehtestas lõssi tagastamise protsendiks 20.
Majandusminister Jaak Leimanni hinnangul langeb tööstustoodang 1991. aastal 8%, seal hulgas liha- ja piimatootmine vastavalt 25% ja 12%. «Ekspordi-impordi prognoos on kurb, on ainult aja küsimus, millal me läheme välisvõlga».
Majandusminister lausub, et valitsus eeldab järgmise aasta eelarvesse maksudena 5--7 miljonit dollarit. Ta möönab, et «mõne tagasihoidliku protsendi võrra» võib maksukoormus tõusta. «Vajadused on suurenenud -- kasvõi näiteks kaitsejõudude loomine». Positiivseks pidas majandusminister majanduses toimunud struktuurimuutusi ja rahvusvahelistumist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lundi ülikooli professor Lars Jonung tegi ettepaneku luua Eesti ja Rootsi vaheline valuutaliit. Liidu loomise peapõhjus on rubla hüperinflatsioon -- umbes 3% päevas ehk 1000% aastas. Eesti krooni väärtus oleks valuutaliidus 1:1 Rootsi krooniga.
Balti Ühispanga juhatuse aseesimees Mart Remmel ütleb, et sama on juba tehtud 1928. aastal, kui kroon esimest korda käibele tuli. Samas kahtleb Lars Berstig Rootsi hoiupankade assotsiatsioonist, kas Eesti maksebilanss kannataks tugevat krooni välja. «See on vaimukas teoreetiline idee, kuid ei tea, kas ta tegelikkuses tööle hakkab,» nendib Berstig.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele