22.--25. oktoober 1991

Põllumajandus-, kaubandus- ja rahandusministeerium on teinud ettepaneku tõsta piima kokkuostuhinda. Piimapuudus Eesti, eriti Tallinna poodides on põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Rein Reissoni sõnul põhjustatud lõssipulbri toomise plahvatuslikust kasvust. Valitsus viis lõssipulbri ekspordi kvoodi alla ning kehtestas lõssi tagastamise protsendiks 20.

Majandusminister Jaak Leimanni hinnangul langeb tööstustoodang 1991. aastal 8%, seal hulgas liha- ja piimatootmine vastavalt 25% ja 12%. «Ekspordi-impordi prognoos on kurb, on ainult aja küsimus, millal me läheme välisvõlga».

Majandusminister lausub, et valitsus eeldab järgmise aasta eelarvesse maksudena 5--7 miljonit dollarit. Ta möönab, et «mõne tagasihoidliku protsendi võrra» võib maksukoormus tõusta. «Vajadused on suurenenud -- kasvõi näiteks kaitsejõudude loomine». Positiivseks pidas majandusminister majanduses toimunud struktuurimuutusi ja rahvusvahelistumist.

Lundi ülikooli professor Lars Jonung tegi ettepaneku luua Eesti ja Rootsi vaheline valuutaliit. Liidu loomise peapõhjus on rubla hüperinflatsioon -- umbes 3% päevas ehk 1000% aastas. Eesti krooni väärtus oleks valuutaliidus 1:1 Rootsi krooniga.

Balti Ühispanga juhatuse aseesimees Mart Remmel ütleb, et sama on juba tehtud 1928. aastal, kui kroon esimest korda käibele tuli. Samas kahtleb Lars Berstig Rootsi hoiupankade assotsiatsioonist, kas Eesti maksebilanss kannataks tugevat krooni välja. «See on vaimukas teoreetiline idee, kuid ei tea, kas ta tegelikkuses tööle hakkab,» nendib Berstig.