• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ümara Volvoga Hispaania teedel

    Tagantjärele tarkusena näib, et Volvo kava korraldada uusimate mudelite -- sedaani S40 ja universaali V40 -- test Hispaanias, ei olnud autost soodsaima hinnangu saamiseks kõige parem valik. Lauskmaalt pärit Balti lehemehed ei ole selles küsimuses küll kõige pädevamad, kuid mägisematest maadest pärit testijate jutust jäi mulje, et tegu ei ole just parima autoga, millega mägedes liikuda. Eriti kritiseeriti automaatkastiga mudelit, mis end mägiteedel kuigi koduselt ei tundnud.
    Ehkki Eestis alles uus, on Hollandis koos Mitsubishi Carismaga toodetav S40 juba tegelikult üsna vana mudel -- esmaesitlus toimus mullu septembris. Seepärast keskendusime universaalkerega V40 katsetamisele, millel oli 2,0-liitrine 137hj mootor, kliimale vastavalt oli auto varustatud konditsioneeriga.
    Kuna eestlastel pole korralikel mägiteedel sõitmise alal just liiga palju kogemust, ei saa ka sealseid sõiduomadusi Eestisse üle kanda. Usun, et siin käitub nii S40 kui V40 hoopis teisiti (loe: meile harjumuspärasemalt), nii 1,8- kui 2,0-liitrise mootori jõust peaks piisama igas olukorras.
    Kui mägiteedel kippus auto tõesti pisut omatahtsi käituma, siis lauskmaal oli kõik omal kohal. Mägedes sõitmine peaks paranema järgmisel aastal, mil mootorivalikut laiendatakse.
    Rooli istudes istet reguleerides avastasin üllatusega, et vasaku käe all pole ühtegi reguleerimiskangi ega -nuppu. Pärast otsimist avastasin esialgu tundmatu otstarbega kangikese hoopis parema käe alt, kohe käsipiduri kõrvalt. Selgus, et Volvo on istme juhtkangid-hoovad keskele kokku toonud. Kaval käik -- saab istmed väljapoole ja salongis ruumi juurde.
    Disainis on Volvo teinud sammu automaailma «massikultuuri» suunas. Tulemuseks on ilus voolujooneline auto, kuid paraku kirtsutab osa Volvo fänne selle peale nina -- Volvo kandiline isikupära on kadunud. Samas võib mõista ka Volvot -- kuna tootmises püsivad nii 400-seeria kui 850, täienes lihtsalt mudelivalik, mistõttu nüüd on rootslastel pakkuda autot neilegi, kes Volvo seni just kandiliste vormide tõttu ära põlgasid.
    Volvo Ida-Euroopa direktori Jan Jurlandi sõnul on Volvo oma mudelite juures seni silmas pidanud eelkõige lastega peresid. Konkurendid seevastu on suutnud enam pakkuda ka üksikutele noortele inimestele ja vastabiellunutele, samuti vanematele inimestele. S40 ja V40 abil loodetakse suurendada oma kohalolekut ka nendes kategooriates.
    Kui välimuse koha pealt võib õlgu kehtida -- mis seal siis ikka teiste autodega vahet on -- siis sees on volvolikkus säilinud. Ehkki sealgi on nurgad ümaramaks läinud, peaksid tulemusega rahul olema nii kandilisuse pooldajad kui vastased.
    S40 ja V40 on Volvo mõistes väikeautod -- auto on vaid pisut pikem kui 460. Mõõtmetelt võiks V40 lähimaks konkurendiks pidada Opel Vectra Caravani.
    Seda, et Volvo jätkab «ümardamist» ja potentsiaalse ostjaskonna laiendamist, tõestas ka kuu alguses esitletud järgmine uus Volvo -- koostöös TWRiga välja töötatud kupee C70, samuti Volvo plaan tõsta sajandivahetuseks tootmismaht praeguselt 360 000 autolt 500 000 autoni aastas.
    Volvo peab ise oma traditsiooniliselt tugevaimaks küljeks ohutust. Autosse istudes torkab silma turvavööde «kõrgusest sõltumatu» ülakinnitus, mis välistab vajaduse vööde kõrgust reguleerida. Sama elementi kasutas Volvo ka 850 juures. Kuidas töötavad turvapadjad, jäi seekord proovimata, sest kõik autod jõudsid mägedest õnnelikult tagasi.
    Universaalkerega 800-seeria Volvo tekitas omal ajal furoori tagaluugi kõrvale vertikaalselt paigutatud tagatuledega. V40 juures on neist loobutud ja asendatud need tavaliste horisontaalselt paigutatud tuledega. Tulemuseks on taas pilt, mis ei erine oluliselt suvalisest teisest universaalkerega autost.
    Pisut norida saab, kui istuda tagaistmele. Auto teljevahe on suhteliselt väike -- 2550 mm, mistõttu selles osas suudavad nii mõnedki konkurendid pakkuda taga lahedamat olemist kui Volvo. Esiistmel ei saa aga auto ruumikusele midagi ette heita, samuti ka pagasi paigutamise osas.
    Ehkki sõitsime universaaliga ja kohati üsna kehvadel teedel, ei hakanud kõrva liigseid naginaid, mille poolest universaalkerega autod ikka «hiilgama» kipuvad.
    Eestis on Volvot esindava ASi Info-Auto tegevdirektori Kaljo Karilaiu sõnul uued mudelid hästi vastu võetud ja muret teeb eelkõige see, et autosid ei jätku.
    «Ehkki alustame aktiivset marketingitegevust novembri lõpus, on müük aktiivselt käima läinud. Tänaseks on tellimused esitatud juba viieteistkümnele autole, mistõttu sel aastal tellitud autosid tänavuse aastanumbri sees enam kätte ei saa,» räägib Karilaid.
    S40 ja V40 hinnatase on Volvole omaselt üle keskmise. Eestis algab V40 hind 298 000 kroonist, 2-liitrise mootoriga S40 maksab 313 000, sama suure mootoriga V40 329 000 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.