Töölepingu kohustuslik tingimus on kokkulepe tööaja kohta. Piisab, kui märkida lepingusse töötundide arv päevas (8 t) ja nädalas (40 t). Kui see pole töö iseloomu tõttu aga võimalik, on tööandjal õigus pidada summeeritud tööaja arvestust. Ainult tööaja alguse ja lõpu fikseerimisest lepingus ei piisa, see on töörezhiimi küsimus. Tundide arvu märkimine mingis ajaühikus (päevas, nädalas, kuus või veel pikemas perioodis) on tähtis, kuna see on aluseks töötaja palga arvestamisel, tööajanormi ületamise korral aga ületunnitöö tasustamisel. Kui tööaja norm on lepingus fikseerimata, tekib küsimus, millal võib töötaja nõuda ületunnitöö tasustamist.