27. oktoober 1996 kell 22:00

Pankrotimenetlused võivad saada harulduseks

Meie üllatuseks on eelnõusse arutelude käigus lisandunud uusi momente, mi-da seal varem polnud, märkis Arm. Eelnõus seotakse võlanõude suurus firma poole omakapitaliga, st kui nõue on väiksem kui pool võlgu oleva firma omakapitalist, ei saa pankrotti algatada.

Põhjenduseks on eelnõu koostajad toonud kohtupraktika, kus suure omakapitaliga ettevõtetele põhjustatakse tühiste ja isegi olematute nõuetega ebameeldivusi ja kah-justatakse nende mainet.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv on vihjanud Dvigateli, Talleksi ja Marlekori juhtumitele. Liiv täpsustas, et idee on alles ettepaneku vormis ja õiguskomisjon on pöördunud justiitsministeeriumi poole arvamuse saamiseks.

USAs on minimaalne summa, millega saab firma pankrotti algatada, näiteks 12 000 dollarit.

Liivi ütlusel võiks ka Eestis kehtestada, et konkreetse suurusega võlani saab raha nõuda tsiviilkohtu korras, sealt edasi pankroti teel.

«Eelnõus oleva jõustumine muudab pankrotiseaduse tühiseks, kuna kellelgi ei ole harilikult nii suuri nõudeid, mis kataksid suurettevõtete omakapitali,» rääkis Arm.

Pankrotihaldurite koja eestseisuse liikme Mati Merimaa sõnul on väär Daimar Liivi arusaam, et pankrotihalduri tasustamise praegune kord, mis ei soosi ette pankrotistunud ettevõtte saneerimist, paneb halduri võimalikult kiiresti ettevõtte varasid müüma, et oma tasu kätte saada.

Merimaa sõnutsi saab haldur tasu sõltumata sellest, kas ta müüb või saneerib firma. Pealegi ei otsusta saneerimist ja säilitamist mitte haldur, vaid võlausaldajate üldkoosolek, lisas Merimaa.

Pankrotihaldurite koda on teinud pankrotiseaduse muutmise käigus ligi sada ettepanekut, millest arvestatud paarikümmend. Koja hinnangul ei saa näiteks pankrotihaldurilt nõuda ranget raamatupidamisseaduste täitmist. Pankrotistunud ettevõttel puudub sageli üldse normikohane raamatupidamine ja seepärast piisab, kui haldur peab pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, rääkis Arm.

Neljas pankrotihaldurite ettepanek on mitte anda riigile pankroti puhul eelisseisundit. Koda teeb ka ettepaneku mitte kehtestada halduri tasule piirmäärasid, kuna halduri töö on ajaliselt ja mahult prognoosimatu.

Pankrotihaldur Jaak Annuse sõnul peaks kohus nõudma võlausaldajalt menetluse alguses mingi depoosumma, mis tagaks haldurile tasu ka raugemisega lõppeva pankroti puhul.

Hetkel kuum