• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankrotimenetlused võivad saada harulduseks

    Meie üllatuseks on eelnõusse arutelude käigus lisandunud uusi momente, mi-da seal varem polnud, märkis Arm. Eelnõus seotakse võlanõude suurus firma poole omakapitaliga, st kui nõue on väiksem kui pool võlgu oleva firma omakapitalist, ei saa pankrotti algatada.
    Põhjenduseks on eelnõu koostajad toonud kohtupraktika, kus suure omakapitaliga ettevõtetele põhjustatakse tühiste ja isegi olematute nõuetega ebameeldivusi ja kah-justatakse nende mainet.
    Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv on vihjanud Dvigateli, Talleksi ja Marlekori juhtumitele. Liiv täpsustas, et idee on alles ettepaneku vormis ja õiguskomisjon on pöördunud justiitsministeeriumi poole arvamuse saamiseks.
    USAs on minimaalne summa, millega saab firma pankrotti algatada, näiteks 12 000 dollarit.
    Liivi ütlusel võiks ka Eestis kehtestada, et konkreetse suurusega võlani saab raha nõuda tsiviilkohtu korras, sealt edasi pankroti teel.
    «Eelnõus oleva jõustumine muudab pankrotiseaduse tühiseks, kuna kellelgi ei ole harilikult nii suuri nõudeid, mis kataksid suurettevõtete omakapitali,» rääkis Arm.
    Pankrotihaldurite koja eestseisuse liikme Mati Merimaa sõnul on väär Daimar Liivi arusaam, et pankrotihalduri tasustamise praegune kord, mis ei soosi ette pankrotistunud ettevõtte saneerimist, paneb halduri võimalikult kiiresti ettevõtte varasid müüma, et oma tasu kätte saada.
    Merimaa sõnutsi saab haldur tasu sõltumata sellest, kas ta müüb või saneerib firma. Pealegi ei otsusta saneerimist ja säilitamist mitte haldur, vaid võlausaldajate üldkoosolek, lisas Merimaa.
    Pankrotihaldurite koda on teinud pankrotiseaduse muutmise käigus ligi sada ettepanekut, millest arvestatud paarikümmend. Koja hinnangul ei saa näiteks pankrotihaldurilt nõuda ranget raamatupidamisseaduste täitmist. Pankrotistunud ettevõttel puudub sageli üldse normikohane raamatupidamine ja seepärast piisab, kui haldur peab pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, rääkis Arm.
    Neljas pankrotihaldurite ettepanek on mitte anda riigile pankroti puhul eelisseisundit. Koda teeb ka ettepaneku mitte kehtestada halduri tasule piirmäärasid, kuna halduri töö on ajaliselt ja mahult prognoosimatu.
    Pankrotihaldur Jaak Annuse sõnul peaks kohus nõudma võlausaldajalt menetluse alguses mingi depoosumma, mis tagaks haldurile tasu ka raugemisega lõppeva pankroti puhul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.