«Finest Palace'i esindajana saan ma öelda, et Finest Palace on praegusel ajahetkel seaduslik hoone omanik ning ma arvan, et valitsus kontrollis asjaolusid, enne kui ta need otsused vastu võttis,» lausus advokaadibüroo Raidla & Partnerid vandeadvokaadi vanemabi Monika Sehver.
Valitsuse otsus hoonet mitte tagastada ning ASi Finest Palace moodustamise korraldus pärinevad 1995. aasta 22. märtsist.
Sehver tõdes, et tollal polnud kedagi hoone õigusjärgseks subjektiks tunnistatud. «Nii võiks ju valitsus kõigilt inimestelt nõusolekut küsida,» lausus ta.
Tiiu-Helve Blomdahl esitas teda esindava vandeadvokaadi Viktor Kaasiku väitel Palace'i hoone tagastamistaotluse Tallinna linnavaraametile juba 1991. aastal, kuid ligi kolm aastat olid tema tagastamistoimikud linnavaraametis kadunud. Eelmisel aastal pöördus Blomdahl Kaasiku poole, kelle nõudmisel toimikud taastati. «Kus esialgsed toimikud on, jääbki salduseks,» märkis Kaasik.
Riik oleks pidanud enne selgitama, kas vara kuulub tagastamisele või mitte ning alles siis otsustama, kas selle majaga on õigus minna aktsiaseltsi, rääkis Kaasik.»Kui oleks otsustatud, et maja ei kuulu tagastamisele, siis tulnuks näidata, mis põhjusel, aga mitte kaotada kolmeks aastaks toimikud ja teha selle varaga vaikselt kõikvõimalikke liigutusi.»
Kaasiku kinnitusel on Blomdahl huvitatud Palace'i hoone tagasisaamisest, mitte aga kompensatsioonist.
Kohtuvaidluses riiki esindava advokaadibüroo Concordia vandeadvokaadi vanemabi Äili Rodi sõnul pole võimalust, et Palace'i hoone peaks kuuluma omanikule tagastamisele.
Rodi lubas kohtus vaielda vastu süüdistusele, nagu rikkunuks valitsus omandireformi seadust ning muutnuks hotelli omandivormi enne, kui oli otsustatud hoone tagastamine või mittetagastamine. «Valitsus võttis mittetagastamise otsuse vastu ning alles pärast seda muutus omandivorm,» lausus ta.
Valitsusele on pandud süüks ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra ja kompensatsiooni määramise korra rikkumist. «Me väidame, et need korrad ei reguleeri omandireformi rakendamist, seetõttu ei ole ka nende rikkumist toimunud,» kommenteeris Rodi.
ASi Finest Hotel Group (FHG) haldusdirektor Harri Veering on varem öelnud Äripäevale, et juhul kui asi laheneb positiivselt õigusjärgsele omanikule ning hoone otsustatakse tagastada, esitab FHG riigi vastu 26 miljoni kroonise nõude.
Riigi ja FHG ühisfirma loomise idee pakkus valitsuse töörühm 1994. aastal välja ühe võimalusena pääseda FHG esitatud 26 miljoni krooni suurusest nõudest. Nõude esitas FHG seoses nende renditud ja renoveeritud Tallinnas Pärnu mnt 20a ja 22 asuvate hoonete tagastamisega õigusjärgsetele omanikele.
ASi Finest Palace aktsiakapital on 60 miljonit krooni, aktsiad kuuluvad kahe kolmandiku ulatuses FHG-le ning kolmandiku ulatuses riigile.
ASi Finest Palace moodustamise lepingule kirjutasid alla FHG tegevdirektor Toomas Sildmäe ning tollane majandusminister Toivo Jürgenson.