• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiaseadus jõudis ministriteni

    Valitsus arutas eile esimest korda fundamentaalse iseloomuga energiaseaduse eelnõu, millega justiitsminister Paul Varuli sõnul on majandusministeerium hästi hakkama saanud.
    «Ma ei kahtle, et see seadus saab valitsuse ja parlamendi heakskiidu,» nentis ka majandusminister Andres Lipstok.
    Energiaseadus peab hakkama reguleerima energia turgu, mis tänini on reguleerimata. Lipstok möönis, et mõningast regulatsiooni seni kujundasid vaid valitsuse määrused või Eesti Energia peadirektori käskkirjad.
    Kuivõrd Eesti Energia ja energiasüsteem hakkab jõudma läbivaieldud staadiumisse, läbi on kirjutatud ja vaieldud nn vaba turg, siis sinna energiaseaduseta kindlasti jõuda ei saa, rääkis Lipstok.
    Majandusminister kinnitas, et vabaturule minkuga ei ole Eesti hiljaks jäänud. Ka Euroopa energiaturul tekkis vabaturu mõiste alles üheksakümnendate algul.
    Seadus reguleerib energiaturgu ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet. Energia turu all mõistab seadus energia müüki energiakaablimüügi võrgu kaudu ja elektri- ja võrkgaasi eksporti ja importi.
    Energiamüügi juures tuleb majandusministri sõnul sisse sisult uus mõiste: leping. Seni ei ole lepingu sisu määratletud. Nüüd paneb energiaseadus lepingu ühele osapoolele, energia müüjale, kohustuse, et energia peab vastama teatud kriteeriumidele ja normidele.
    Eraldi käsitleb seadus ka energia importi ja eksporti. Selle valdkonna reguleerimise delegeerib seadus valitsusele.
    Energiamajanduse riikliku regulatsiooni ja järelevalve võtavad seaduse jõus-tumisel üle kaks struktuuri. Energiaturu inspektsioon hakkab jälgima energiaturu reeglitest kinnipidamist ja kontrollima hinna kujundamis. Kogu tehnilise järelevalve funktsiooni võtab riigilt üle tehnilise järelevalve inspektsioon.
    Lipstoki sõnul hakkab valitsus energiaseaduse eelnõud taas arutama kahe nädala pärast. ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Saksamaa rikkad liigutavad massiliselt raha Šveitsi
Pühapäeval toimuvatel Saksamaa parlamendivalimistel võivad riigis võimule saada vasakpoolsed. Saksa miljonärid on selle kartuses hakanud oma varasid Šveitsi liigutama, ütlevad pankurid ja maksujuristid, vahendab Reuters.
Pühapäeval toimuvatel Saksamaa parlamendivalimistel võivad riigis võimule saada vasakpoolsed. Saksa miljonärid on selle kartuses hakanud oma varasid Šveitsi liigutama, ütlevad pankurid ja maksujuristid, vahendab Reuters.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.