29. oktoober 1996
Jaga lugu:

Kroonilaenu kasulik võtta

Kroonilaenu intress võib hakata tõusma pärast seda, kui tekib kahtlus, et Eesti kroon on seotud Saksa margaga ka kahe ja kolme aasta pärast. Laenuintresside langemine on olnud aeglane, kuid kui huvi kroonilaenude vastu suureneb, toimub see Erkki Raasukese sõnul paani-lisemas vormis, millega kaas-neb hüppeline intresside tõus.

Praegu lähtuvad inimesed, et laenu absoluutintresside erinevus krooni ja Saksa marga vahel on suur, kuid unustatakse, et inflatsioon Eestis on üle 20% aastas, lausus Raasuke. Sellele vaatamata võetakse palju Saksa marga laene ja on toimunud paduliikumine kroonilaenudelt DEM-laenudele, lisas ta.

Seetõttu on jäänud turul vabaks osa krooni ressurssi, ütles Raasuke. Kroonilaenu nõudluse langus on tinginud ka kroonilaenude intressi languse, lisas ta.

Hoiupanga raha ja kapitaliturgude osakonna juhataja Otto Tamme sõnul pole kroonilaenul muid eeliseid, kui lootus, et pärast krooni devalveerimist tuleb raha lihtsalt vähem tagasi maksta.

Eesti krooni devalveerimist on seni peetud tabuteemaks. Erkki Raasuke ütles, et Eestis toimiv valuutanõukogu süsteem on vaieldamatult efektiivne teataval üleminekuperioodil, kuid mingil ajahetkel tuleb seda korrigee-rida.

Millal see täpselt toimub, on raske ennustada, üks peamisi indikaatoreid on ekspordi vähenemine, tingituna kohaliku toodangu märgatavast kallinemisest, ütles Raasuke.

Tema hinnangul pole koheseks paanikaks põhjust, kuid kriitiline päev võib tulla 1. jaanuaril 1999. Raasuke lisas samas, et mõningad majanduse indikaatorid, nagu eelarvedefitsiit ja valuutareservide kasvu märgatav aeglustumine, annavad märku sellest, et majanduslik surve võib tuua krooni devalveerimise kaasa juba varem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum