29. oktoober 1996
Jaga lugu:

Õigusjärgsed omanikud ei loobu kliinikuhoonest

Eelmise aasta 22. augustil kirjutas tollane siseminister peaministri ülesannetes Edgar Savisaar alla valitsuse korraldusele nõustuda Tallinna linnavolikogu taotlusega ja rahandusministeeriumi ettepanekuga mitte tagastada Nõmme polikliinikut õigusjärgsetele omanikele kui linnaosale vajalikku sotsiaalobjekti. Selle aasta 26. veebruaril otsustas aga Tallinna ringkonnakohus jätta rahuldamata Eesti valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale tunnistada Savisaare poolt allakirjutatud korraldus seadusevastaseks.

Eesti valitsus ega Tallinna linnavalitsus kassatsioonkaebust riigikohtule ei esitanud, seega jäi kohtuotsus jõusse ning Tiit Vähi ja Uno Veeringu allkirjadega tühistati 23. aprillil nimetatud valitsuse korraldus, mille kohta ilmus teade ka Riigi Teatajas.

Ometi kirjutas Tallinna linnavolikogu esimees Koit Kaaristu 10. oktoobril alla volikogu otsusele Nõmme polikliiniku hoone jäämisest linnale, mille aluseks oli sama, juba tühistatud Savisaare korraldus.

Nõmme polikliiniku hoone õigusjärgseid omanikke esindava vandeadvokaadi Viktor Kaasiku sõnul on tegemist levinud olukorraga, kus lööb välja juriidiline kirjaoskamatus.

Õigusjärgsete omanike liidu juhatuse nõuniku Peeter Ploompuu ütlust mööda on tekkinud olukord naeruväärne. Tekib küsimus, kas linnavolikogu polnud teadlik kahe kohtuistungi tulemustest ja Eesti valitsuse poolt allakirjutatud korraldustest, ütles Ploompuu.

Lisaks linnavolikogu oktoobrikuisele otsusele kirjutasid rahandusminister Mart Opmann ja asekantsler kantsleri ülesannetes Peep Lass 22. oktoobril alla pöördumisele, kus paluti õigusjärgsetel omanikel esitada võimalikud vastuväited õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise taotlusele vähemalt ühe kuu jooksul.

Ühe õigusjärgse omaniku Juta Joonsaare sõnul esitasid neli õigusjärgset omanikku rahandusministeeriumile oma vastuväited juba eelmise aasta 26. aprillil. Seal oli kirjas, et omanike ainus soov on hoone rendiraha, mis laekub praegu linnale, endale saada. Samas olid omanikud nõus vara võõrandamisega, kui neile oleks hüvitatud selle väärtus põhiseadusega ettenähtud korras.

«Oleme õigustatud subjekti staatuses juba 1994. aastast ning meile oleks tulnud pärast valitsuse tühistatud korraldust kolme kuu jooksul vara tagastada,» rääkis Joonsaar. «Vara mittetagastamise korral oleks tulnud teatada põhjused, miks seda teha ei saa. Antud juhul ei pöördutud poole aasta jooksul meie poole ning meid hoiti teadmatuses,» lisas ta.

Viktor Kaasiku sõnul sõltub kohtusse minek rahandusministeeriumi käitumisest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum