• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õigusjärgsed omanikud ei loobu kliinikuhoonest

    Eelmise aasta 22. augustil kirjutas tollane siseminister peaministri ülesannetes Edgar Savisaar alla valitsuse korraldusele nõustuda Tallinna linnavolikogu taotlusega ja rahandusministeeriumi ettepanekuga mitte tagastada Nõmme polikliinikut õigusjärgsetele omanikele kui linnaosale vajalikku sotsiaalobjekti. Selle aasta 26. veebruaril otsustas aga Tallinna ringkonnakohus jätta rahuldamata Eesti valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale tunnistada Savisaare poolt allakirjutatud korraldus seadusevastaseks.
    Eesti valitsus ega Tallinna linnavalitsus kassatsioonkaebust riigikohtule ei esitanud, seega jäi kohtuotsus jõusse ning Tiit Vähi ja Uno Veeringu allkirjadega tühistati 23. aprillil nimetatud valitsuse korraldus, mille kohta ilmus teade ka Riigi Teatajas.
    Ometi kirjutas Tallinna linnavolikogu esimees Koit Kaaristu 10. oktoobril alla volikogu otsusele Nõmme polikliiniku hoone jäämisest linnale, mille aluseks oli sama, juba tühistatud Savisaare korraldus.
    Nõmme polikliiniku hoone õigusjärgseid omanikke esindava vandeadvokaadi Viktor Kaasiku sõnul on tegemist levinud olukorraga, kus lööb välja juriidiline kirjaoskamatus.
    Õigusjärgsete omanike liidu juhatuse nõuniku Peeter Ploompuu ütlust mööda on tekkinud olukord naeruväärne. Tekib küsimus, kas linnavolikogu polnud teadlik kahe kohtuistungi tulemustest ja Eesti valitsuse poolt allakirjutatud korraldustest, ütles Ploompuu.
    Lisaks linnavolikogu oktoobrikuisele otsusele kirjutasid rahandusminister Mart Opmann ja asekantsler kantsleri ülesannetes Peep Lass 22. oktoobril alla pöördumisele, kus paluti õigusjärgsetel omanikel esitada võimalikud vastuväited õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise taotlusele vähemalt ühe kuu jooksul.
    Ühe õigusjärgse omaniku Juta Joonsaare sõnul esitasid neli õigusjärgset omanikku rahandusministeeriumile oma vastuväited juba eelmise aasta 26. aprillil. Seal oli kirjas, et omanike ainus soov on hoone rendiraha, mis laekub praegu linnale, endale saada. Samas olid omanikud nõus vara võõrandamisega, kui neile oleks hüvitatud selle väärtus põhiseadusega ettenähtud korras.
    «Oleme õigustatud subjekti staatuses juba 1994. aastast ning meile oleks tulnud pärast valitsuse tühistatud korraldust kolme kuu jooksul vara tagastada,» rääkis Joonsaar. «Vara mittetagastamise korral oleks tulnud teatada põhjused, miks seda teha ei saa. Antud juhul ei pöördutud poole aasta jooksul meie poole ning meid hoiti teadmatuses,» lisas ta.
    Viktor Kaasiku sõnul sõltub kohtusse minek rahandusministeeriumi käitumisest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.