Investeeringud tagavad majanduskasvu

1993. a peale on eelarve puudujääk olnud alla kolme protsendi. Zloti-intressid, nagu ka inflatsioon, on alanenud kiires tempos. Aastainflatsioon on nüüd alla 20%.

Erasektori osakaal RKTs on tõusnud 65 protsendini. DBRi uurijate arvates on riigiettevõtete erastamise pidurdumine hetkel majanduse suurimaid probleeme.

Välisinvesteerijatele ei ole jäänud märkamata Poola majanduspoliitika usaldusväärsus. Investeerijate risk on vähenenud, ehkki maksusüsteem ja seadused vajavad loomulikult veel täiustamist. Osaliselt on investeerimisõhkkonda parandanud see, et suurem osa kodanikest suhtub välisinvesteeringutesse positiivselt.

Juuli alguseks oli 429 välisfirmat paigutanud Poolasse üle miljoni dollari. Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest on ainult Ungarisse tehtud rohkem välisinvesteeringuid.

Poola eksport on kasvanud kenasti. 1995. a suurenes kaupade väljavedu 17%. Muuseas, välisinvesteeringute ja ekspordi vahel on otsene seos: iga Poolasse investeeritud dollar suurendab eksporti 6,30 dollari võrra.

Värskeimatel andmetel on selle aasta ekspordi seitsmeprotsendiline kasv 45protsendiliselt tingitud välisinvesteeringutest.

Poola president Aleksander Kwasniewski ajab aktiivset poliitikat, et Poola pääseks aastaks 2000 Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Kwasniewski on öelnud, et Poola peab ära kasutama olukorda, kus Venemaa on veel nõrk ning Saksamaa suhtub Poolasse sõbralikult.

Maastrichti kriteeriumidest täidab Poola praegu eelarvepuudujäägi ja välisvõla nõude. Ainsana ei täida Poola inflatsiooninõuet, kuid Euroopa rahainstituudi direktor Alexandre Lamfalussy on rõhutanud, et kõige tähtsam on saavutada inflatsiooni järjepidev alanemine.

Hiljutisel Suurbritannia-visiidil toonitas Kwasniewski, et NATO laienemisel on «tõsised tagajärjed», kui sellega ei kaasne Ukraina julgeoleku tugevdamist. KL-FT