Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu astub vastusammu

    Lepingu ratifitseerimise poolt oli Läti seimis 66 ja vastu 5 parlamendiliiget. Ainult üksmeelepartei liider Janis Jurkans soovitas ratifitseerimisest loobuda ja anda uuele Leedu parlamendile ja valitsusele aega olukorda lahendada. «Vastasel korral süveneb skandaal ja kogu maailm näeb, et Balti ühtsust pole olemas,» sõnas eksvälisminister. Kuid tema üleskutse jäi vastukajata.
    Lahkuva valitsuse välisminister Povilas Gylys kommenteeris: «Eelistades majandushuve, on Läti oma tegevusega hüljanud Balti solidaarsuse ideaalid.» Ta teatas, et praegune valitsus ei hakka selle probleemiga tegelema, et mitte siduda oma otsustega tulevase valitsuse käsi. Ühtlasi ta tõdes, et lepingu ratifitseerimine Läti parlamendis on lükanud kahe riigi sellealased läbirääkimised kaugesse tulevikku.
    Kohe pärast ratifitseerimist ütles Leedu president Algirdas Brazauskas, et «niisugune teguviis ei ole konflikti lahendamise viis, kuna jätab probleemi lahendamata, kuid annab samas Läti-Leedu suhetele negatiivse alatooni». Ta lubas peatselt teatada Leedu adekvaatsete meetmete rakendamisest.
    Päev enne lepingu ratifitseerimist võttis Leedu parlament vastu avalduse Leedu-Läti suhetest, kus Leedu muu hulgas määratleb ühepoolselt merepiiri Lätiga. Iseloomulik on see, et Leedu variandi järgi jääb piirkond, kus Amoco/Opabi hinnangul asuvad põhilised naftavarud, suure varuga Leedu territoriaalvetesse.
    Läti välisministeeriumi riigisekretär Maris Riekstinsh ütles, et see avaldus on vastuolus kahe riigi 1993. a riigipiirilepinguga, mille kohaselt merepiir määratakse kindlaks üksnes kahepoolse lepinguga. Riekstinshi sõnul on Leedu seega oma merepiiri ühepoolse määratlemisega rikkunud kahe riigi varasemaid kokkuleppeid.
    Ka Leedu president Brazauskas ei ole viivitanud oma «adekvaatsete abinõude» teatavaks tegemisega. Nimelt soovitas ta parlamendi lähemal istungjärgul hakata arutama ajutist seadust Leedu territoriaalveepiiri määratlemise kohta. See seadus määrab kindlaks Leedu piiri konkreetsed koordinaadid Läänemerel. Seadus kehtib seni, kuni kirjutatakse alla Leedu-Läti merepiiri lepingule.
    Ei ole kahtlust, et Leedu parlament selle ajutise seaduse vastu peatselt vastu võtab. Leedu nimetab seda seaduseelnõu pealesunnitud abinõuks pärast Läti parlamendis Läti ning Amoco (USA) ja Opabi (Rootsi) vahel sõlmitud litsentsilepingu ratifitseerimist. B&B
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Rikaste TOP: keskmine Eesti rikkur on Toomas, Priit või Andres
Bolti asutaja Markus Villig võib küll olla Eesti kõige rikkam inimene, kuid päris tüüpiline kodumaine rikkur ta ei ole. Näiteks on keskmine TOPi-rikas esikoha omanikust märgatavalt vanem.
Bolti asutaja Markus Villig võib küll olla Eesti kõige rikkam inimene, kuid päris tüüpiline kodumaine rikkur ta ei ole. Näiteks on keskmine TOPi-rikas esikoha omanikust märgatavalt vanem.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.