Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriidee: ujuv pood
Ostuhimulised soomlased jätkavad oma vallutusretke Tallinnas. Üksteise järel on nende saagiks langenud Kadaka turg, Kuningate kauplused, Tallinna kaubamaja, Maksimarket, Viru ostukeskus ja ka Stockmann.
Vaevu jõuab mõni uus kaubakeskus ostujõulistele pealinlastele meeldima hakata, kui neist hõimurahvas nagu teerulliga üle sõidab ja kohaliku publiku lärmakusega eemale peletab.
Tallinna kaubamaja on esimesena teatanud oma kavatsusest avada selle täitmatu himu rahuldamiseks ostukeskus Helsingis, kus aga kohalik maksusüsteem hakkab avaldama mõju hindadele ning loodetud efekt ei pruugi olla nii ilmne, kui see algul paistab.
Kummaline, et keegi pole veel tulnud mõttele osta või rentida laev, panna see paksult Eesti poodides müüdavat kaupa täis, avada kümmekond baari ning hakata Soome lahel huvireise korraldama. Päeva jooksul jõuaks teha vähemalt kolm Helsingist väljuvat kolmetunnist reisi, et siis ööseks Tallinna tulla ja uus kaubalaadung peale võtta.
Kõige lihtsam variant oleks, kui Eesti firma rendiks Eesti firmale kuuluva laeva. Loogiliselt võttes peaks sel juhul laeval arendatav äritegevus alluma Eesti maksuseadustele ning mingeid uusi makse ei tohiks lisanduda.
Laeva rentimine on küll üsna kallis, ent kui arvutada välja kulutused kaubanduspinna ruutmeetri kohta, ei tohiks need tulla oluliselt suuremad maapealse suurkaubamaja kulutustest.
Mitmekordsed laevatekid võimaldavad pealegi erilaadseid kaubakeskusi pakkuda. Laeva autotekil võiks edukalt näiteks midagi Kadaka turu laadset tegutseda. Paar korrust võtaks enda alla toidukauplus ning ülejäänu jääks tööstuskaupade ja joogikohtade päralt.