Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas erafirma kaasamine Eesti tolli töösse on vajalik?

    Mingisugustel üksikutel töölõikudel võiks toll välisfirmade abi kasutada, kuid tervikuna tolli ülesannete ja tolli järelevalve andmine erafirmale pole õige. Toll on riigi sümbol ja toll peab oma asjadega ise suutma toime tulla. On selge, et kui anda mõni amet targemate inimeste kätte, kes on demokraatlikes majandustingimustes elanud viiskümmend aastat rohkem kui meie ja omavad vastavaid kogemusi, siis on tulemus parem. Toll tervikuna praegu väga efektiivselt ei tööta. Salaviina osas on töö märksa paremaks muutunud, aga seda peaks veelgi paremini tegema. Eks tollitöö korraldamine ole erafirmale magus asi ja Eesti riik annab ühe oma tuluallika erafirma kätte. Samas aitaks see arvatavasti suurendada riigi tulusid. Kindlasti on siin oma plussid.
    See on vaieldav küsimus ja mingisuguse kompromissiga võiks selle lahendada. Riigi prestiizhile on kasulikum, kui tolli tööd suudaks riik ise korraldada. Riik võiks erafirmade teenuseid kasutada teatud aja jooksul. Erafirmade kasutamine sõltub riigi rikkusest ja praegu oleme veel üsna vaesed.
    Tolliametit ega ka ühtegi osakonda ei saa anda välisfirma juhtimise alla. Küll aga on tolliamet kasutanud ja kasutab ka edaspidi ekspertide abi ja nende oskusteavet. Phare programmi kaudu tuli Eestisse kaheks aastaks konsultandiks firma Ernst & Young ja Lätisse läks sama programmi kaudu Crown Agents. Kindel on see, et Läti toll ei lähe erakätesse. Mingisuguse Aafrika riigi varianti ei hakata rakendama kuskil Balti riikides. See, et Läti kasutab väliskonsultante ka oma löökrühmade töö organiseerimisel, on lätlaste asi.
    Eesti tollil on sellised liikuvad rühmad samuti olemas ja nagu võib ajalehtedest lugeda, nad avastavad ka salakaupa. Ükskõik milline erafirma siia tuleb, ta tahab ikka väga kõrget tasu saada. Kui meie inimestele ka rohkem makstaks, siis poleks meil mingeid probleeme. Meie probleem on selles, et madala palga tõttu on suur kaadri voolavus. Riik on hakanud tolli järjest rohkem raha investeerima. Käesolev aasta näitab, et kui tollitöötajate palk jõudis vabariigi keskmisest tasemest pisut kõrgemale, vähenes töölt lahkujate arv tunduvalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Apple tühistas iPhone’i tootmismahtude kasvuplaani
Apple on loobumas uue iPhone’i mudeli tootmismahtude kasvust, kuna varem oodatud nõudluse kasvu ei tulnud, vahendab Bloombergi uudisteagentuur teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnu.
Apple on loobumas uue iPhone’i mudeli tootmismahtude kasvust, kuna varem oodatud nõudluse kasvu ei tulnud, vahendab Bloombergi uudisteagentuur teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnu.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.