Mingisugustel üksikutel töölõikudel võiks toll välisfirmade abi kasutada, kuid tervikuna tolli ülesannete ja tolli järelevalve andmine erafirmale pole õige. Toll on riigi sümbol ja toll peab oma asjadega ise suutma toime tulla. On selge, et kui anda mõni amet targemate inimeste kätte, kes on demokraatlikes majandustingimustes elanud viiskümmend aastat rohkem kui meie ja omavad vastavaid kogemusi, siis on tulemus parem. Toll tervikuna praegu väga efektiivselt ei tööta. Salaviina osas on töö märksa paremaks muutunud, aga seda peaks veelgi paremini tegema. Eks tollitöö korraldamine ole erafirmale magus asi ja Eesti riik annab ühe oma tuluallika erafirma kätte. Samas aitaks see arvatavasti suurendada riigi tulusid. Kindlasti on siin oma plussid.
See on vaieldav küsimus ja mingisuguse kompromissiga võiks selle lahendada. Riigi prestiizhile on kasulikum, kui tolli tööd suudaks riik ise korraldada. Riik võiks erafirmade teenuseid kasutada teatud aja jooksul. Erafirmade kasutamine sõltub riigi rikkusest ja praegu oleme veel üsna vaesed.
Tolliametit ega ka ühtegi osakonda ei saa anda välisfirma juhtimise alla. Küll aga on tolliamet kasutanud ja kasutab ka edaspidi ekspertide abi ja nende oskusteavet. Phare programmi kaudu tuli Eestisse kaheks aastaks konsultandiks firma Ernst & Young ja Lätisse läks sama programmi kaudu Crown Agents. Kindel on see, et Läti toll ei lähe erakätesse. Mingisuguse Aafrika riigi varianti ei hakata rakendama kuskil Balti riikides. See, et Läti kasutab väliskonsultante ka oma löökrühmade töö organiseerimisel, on lätlaste asi.
Eesti tollil on sellised liikuvad rühmad samuti olemas ja nagu võib ajalehtedest lugeda, nad avastavad ka salakaupa. Ükskõik milline erafirma siia tuleb, ta tahab ikka väga kõrget tasu saada. Kui meie inimestele ka rohkem makstaks, siis poleks meil mingeid probleeme. Meie probleem on selles, et madala palga tõttu on suur kaadri voolavus. Riik on hakanud tolli järjest rohkem raha investeerima. Käesolev aasta näitab, et kui tollitöötajate palk jõudis vabariigi keskmisest tasemest pisut kõrgemale, vähenes töölt lahkujate arv tunduvalt.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele