6. november 1996
Jaga lugu:

Piirikõnelused tõid Eesti majandusele häid uudiseid

Luukas ütles, et tema usk Eesti-Vene piiriküsimuse peatsesse lahendamisse säilis ka pärast teisipäeval lõppenud välisministrite kohtumist. Tema sõnul on Eesti ettevõtlusele kõige tähtsam ebanormaalsete topelttollide kaotamine kaupade ekspordil Venemaale.

Välisministeeriumi pressiesindaja Jüri Arusoo iseloomustas välisministrite kohtumise tulemusi kui tõsist läbimurret Eesti-Vene suhetes. Primakov võttis rõõmuga vastu Kallase ettepaneku korraldada järgmine kokkusaamine 1997. aasta jaanuaris-veebruaris.

Arusoo sõnul seisab kaubanduse enamsoodustusrezhiimi ja teiste majanduselu puudutavate otsuste tegemine piirilepingu sõlmimise taga.

Arusoo sõnul kinnitas Primakov, et Vene välisministeerium ei toeta mitmetest Venemaa poliitilistest ringkondadest kostunud üleskutseid majanduslike sanktsioonide kehtestamiseks Eesti vastu.

Arusoo ütles, et Vene pool jäi rahule Eesti ettepanekuga korraldada Eesti venekeelse elanikkonna inimõiguste küsimuses kokkusaamine, mille käigus õiguseksperdid probleemi lahendaksid.

Samuti oli Vene pool nõus Eesti ettepanekuga võtta poliitilised seisukohad piirilepingust välja ehk teisisõnu, mitte käsitleda piirilepingu sõlmimisel Tartu rahu, mida Vene pool ei taha tänaseni Eesti-Vene suhete alusena tunnustada.

Hansa Investeeringute spetsialist John Wilson ütles, et soodsa investeerimiskliima säilitamiseks tuleb igasugune suhete normaliseerimine kahe riigi vahel ainult kasuks.

Tema sõnul on normaalsed suhted naaberriikidega eriti vajalikud Eestile kui majanduslikult kaubandusele ja transiidile toetuvale riigile. Normaalsed suhted vähendavad tunduvalt poliitilist riski, millega potentsiaalsed investorid peavad Eestisse raha paigutades arvestama.

Suhete normaliseerimist puudutavad uudised mõjutavad eelkõige neid investoreid, kes pole ise Eestit oma silmaga näinud, vaid loevad Londonis ja New Yorgis rahvusvahelistes meediakanalites avaldatud uudiseid, ütles Wilson. Nemad ootavad Wilsoni sõnul konkreetseid uudiseid selle kohta, et kaotataks Eesti-Vene kaubandust takistavad topelttollid.

Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Tõnu Pekk ütles, et head uudised Eesti-Vene suhete parandamisel Eesti aktsiaturge ei mõjutanud, kuna puudusid uudised selle kohta, et läbrääkimised võiksid midagi muuta. Kuna midagi polnud näha ka rahvusvahelistes uudistekanalites, siis polnud ootusi, mis oleks võinud aktsiaturgu mõjutada, ütles Pekk.

Jaga lugu:
Hetkel kuum