Eksootika on eestlasele liiga kallis

Tallinna kaubamaja toidukaupade osakonna ostujuhi Marika Seppeli sõnul on kaubamajas välja kujunenud kindel ostjate ring, kes reeglipäraselt kalleid ja kummalisi vilju ostab. «Püsikliendid on enamjaolt välismaalased ja kohalikud uusrikkad,» ütles Seppel. «Kuid ega nemadki eksootikat kilode kaupa ei osta, võtavad ikka ühe- või kahekaupa,»

Seppeli sõnutsi ostetakse enim sharon'i-nimelist vilja, karambooli ja kumquats'i. Näiteks karambooli ehk tähtvilja müüakse nädalas ligi neli kilogrammi.

Stockmanni puuviljaosakonna vanemmüüja Maira Vahula hinnangul lähevad eksootilised viljad suhteliselt hästi kaubaks. «Loomulikult peame vahel midagi maha kandma, kuid lausa tervet partiid pole küll kunagi pidanud ära viskama,» rääkis Vahula.

Puuviljaparadiisi ASi juhataja Toomas Lidenburgi sõnul muutub eestlane järjest puuviljamaiamaks. «Sealiha ja hapukapsa aeg hakkab tasapisi ümber saama,» nentis Lidenburg rahulolevalt. Tema sõnutsi hakatakse järjest julgemalt ka eksootilisemaid vilju proovima.

ASi Lõunaviljad direktori Erki Markuse sõnade kohaselt ei müü nad võõrapäraseid vilju just sadade kilogrammide kaupa, kuid oma koha turul on ka eksootilised viljad leidnud.

Markuse arvates ostetakse eksootilisi puuvilju vähe mitte nende kõrge hinna, vaid teadmatuse tõttu. «Ega kaupmehed ise ka neid kummalisi vilju hästi ei tunne,» ütles Markus.

AS Lõunaviljad ostab oma kauba Hollandist puuviljaoksjonitelt. Kauplustele müüakse kuus keskmiselt 200 tonni puuvilju.

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul imporditi statistikaameti andmetel Eestisse puuvilju ja marju ligi 120 mln krooni eest. Neljandik sisseveetavast pärines Hollandist.