Eraraviasutuste lepingumahud vähenevad

«Ei usu, et tuleval aastal kellegagi lepingumahtu suurendada saab, sest raha ei jätku, ja erameditsiiniasutus ei ole erand,» lausus Karmo. Tema sõnul lähtub haigekassa lepingute sõlmimisel sellest, et kindlustatu peab saama kõikides valdkondades korralikku arstiabi. Suuremas osas saab selle tagada riigi- või munitsipaalraviasutuses, lisas Karmo. Enamik eraarste on hambaarstid.

Keskhaigekassa peaökonomisti Elli Madaloja sõnul pole haigekassadel õigust vahet teha era-, munitsipaal- või riigile kuuluvatel raviasutustel. «Kui erameditsiin hakkab tõesti töötama nagu vaja, siis osutaksid nad ilmselt teenuseid odavamalt kui paljud riigi- või munitsipaalraviasutused,» lausus Madaloja.

Eraarstide umbusaldamise üks põhjus on Eve Karmo sõnul see, et osal riigitööd tegevatel arstidel on ka eraarsti litsents ja nad töötavad kahes ametis korraga. «Keelatud see ei ole,» täpsustas Karmo. Tema sõnul on aga mitu korda juhtunud, et arst saadab sama patsiendi eest topeltarved nii eraarstina kui riigiarstina.

Keskhaigekassa on Karmo sõnul käinud välja idee, et need eraraviasutused, kel on leping haigekassaga, ei tohi järgmisel aastal enam oma patsientidelt lisaraha võtta.

Eraõiguslike tervishoiuasutuste liidu juhatuse esimehe Ivo Saarma sõnul oleks see ilmne ahistamine. «Riik pole muretsenud erapolikliinikule aparatuuri ega toetanud teda rahaliselt, nii ei saa ta kehtestada riiklikku hinda,» rääkis Saarma.

Ivo Saarma sõnas, et erameditsiin suudaks praegu katta kümme protsenti raviteenuste mahust, kuid midagi katastroofilist ei juhtu ka siis, kui lepingumahud vähenevad. «Ma ei arva, et mõni eraraviasutus sellepärast pankrotti läheks,» sõnas Saarma.

Keila Südamekliiniku ASi kirurg Andrus Loog rääkis, et praegu katab haigekassast saadav raha üle 50% Keila südamekliiniku teenuste maksumusest. «Tahaks seda taset säilitada,» märkis ta järgmise aasta kohta.

Eraarstide liidu juhatuse esimees Sven Lindström lisas, et talle kuuluv polikliinik majandaks end ilmselt ära ka haigekassa rahata, kuna patsientuur on välja kujunenud. Lindströmi polikliiniku raviteenuste käibest katab haigekassa tänavu vaid 20%.

Andrus Loogi sõnul peaksid haigekassad võimaldama inimestel raviasutust vabalt valida. See tähendab, et riigi-, munitsipaal- ja erakapitalil põhinevad raviasutused konkureerivad võrdselt teenuste eest tasumisel ja võidab see, kes pakub kvaliteetsemat ja odavamat teenust, väitis Loog.